1. Siverski tankibrigaadi jaoks algas sõda Tšernihhivi oblastis, Valgevene piiri ääres. Kui Vene tankid olid juba Kiievi all, hoidsid need mehed Tšernihhivi ikka vabana. Selle eest sai brigaadiülem kolonel Leonid Hoda Ukraina kõrgeima autasu ehk Rahvuskangelase ordeni ja seda paar nädalat peale sõja algust.

Hoda sõnul muudavad Vene väed pidevalt oma taktikat. "Alguses püüdsid nad rünnata nagu tatari-mongolid, massiga, sadade tuhandetega. See ei tulnud neil aga välja. Siis otsustasid peale tungida tehnikaga ehk tankide ja soomukitega. Tulemus oli sama. Nüüd kasutavad nad väikesi taktikalisi gruppe, paar tanki, kolm soomukit. Püüavad jõuda võimalikult lähedale. Tundub, et neil on tehnikast puudus. Inimressurssi on neil aga palju. Inimestest neil kahju ei ole. Praegu kasutavad nad lihtsalt väikesi jalaväe gruppe ilma tehnika- ning suurtükiväe toetuseta. Erasõjaväekompanii Wagner kaotas umbes 50 000 – 60 000 inimest."

Kuidas valmistusid Leonid Hoda ja tema mehed Tšernihhivi kaitseks?

"Kui vene väed tulid Valgevenesse, korraldasime me õppused. Harjutasime positsioonidele liikumist, regrupeerumist ja riigipiiri kaitset. Nende õppuste varjus, Põhja sõjaringkonna ülema kindral-major Nokoljuki loal, paigutasime tehnika ja laskemoona Tšernihhivi ladudest mujale. Vähesed uskusid täiemahilise sõja puhkemisse. Täiemahulise sõja puhkemine 21. sajandil Euroopas tundus hullumeelsusena. Aga täpselt nii juhtuski. Meil vedas, sest esimesed raketilöögid tabasid just neid ladusid ja baase, mis olid juba tühjad," rääkis Hoda.

Mobilisatsioon Venemaal tõi sõtta kogenematuid sõdureid, kuid neid on palju.

"Vaatame reaalsusele otsa, et mis see mobilisatsioon endast kujutas. Endine taksojuht tuli sõjaväkke, talle anti pihku automaat, millega ta midagi teha ei oska. Siis saadeti ta rindele, kus ta hukkus. Aga kui selliseid taksojuhte on tuhat? Sellest tuhandest jääb ellu sada ning paari kuu jooksul sõjategevuses osalemist saavad nendest enam-vähem tublid sõdurid. Kerge ja kiire võidu illusioonidest tuleb loobuda. Me oleme inimesed, mitte robotid. Inimesed väsivad nii psühholoogiliselt kui ka füüsiliselt. See on kurnamissõda ja kurnatakse meid. Ma arvan, et nad koguvad reserve, aga me teeme seda samuti," kirjeldas Hoda.

Mida arvab tankibrigaadi ülem lääne tehnikast, mida lääs on Ukrainale lubanud?

"Lääne tankidel Challengeridel, Abramsitel ja Leopardidel ehk siis A4 ja uuema põlvkonna omadel on paremad juhtimis- ja sihtimissüsteemid ning neil on väga täpsed relvad. Tulemus on see, et te tuvastate vastase varem, sihite kiiremini ja teete esimesena lasu. Tänu sellele on suurem tõenäosus ise ellu jääda. Kui meie tankidel efektiivne tuleulatus 2,5 kilomeetrit, siis lääne omadel 4–4,5 kilomeetrit. Loomulikult nad sobiksid meile paremini," ütles Hoda.

Tankimeeskonna väljaõpe nõuab aega, kuigi tankiga võib sõitma õppida mõne päevaga. "Tankiga ma õpetan teid sõitma kahe-kolme päevaga. Laskma paari nädalaga. Aga tankistiks te sellega veel ei saa. Selleks et tankiga positsioonidele ja vaenlasega vastakuti minna on vaja iseloomu. Selleks väljaõppeks kulub pool aastat."

Kohtumise lõpus andis kolonel Hoda meile oma brigaadi embleemi ning palus sõpruse märgiks toimetada selle Eesti kaitseväelastele.

"Loodan, et peale vene arme demilitariseerimist Ukrainas ei suuda Venemaa enam pikka aega pead tõsta. Hüdral tuleb kõik pead maha raiuda ja loodetavasti seda juba nende territooriumil," ütles Hoda.