Head ligipääsu kõrgharidusele ei taga vaid tasuta õpe, vaid ka erinevaid vajadusi arvestav toetussüsteem, märkis Asser. "Soodsatel tingimustel õppelaenu võimaldamine on üks osa sellest ning õppelaenude riigistamine on kindlasti üks võimalik tee. Meil ei ole praegu arvutusi, milline võiks olla mõistlik õppelaenu korraldamise ettepanek ja seega peab kaaluma eri stsenaariume," sõnas teiseks ametiajaks rektoriks kandideeriv Asser ERR-ile.

Tema hinnangul ei saa õppelaenu vaadata lahus terviklikust toetuste ja stipendiumid süsteemist. "Riigil tuleb välja töötada eri lahenduskäigud, säilitades seejuures kõrghariduse rahastamise tervikpilt. Erakondade programmides sooviti õppelaenu tagasimaksmine siduda ka laste saamisega, kuid õppelaenust ei tohi saada perepoliitika instrument," ütles Asser.

Rektorikandidaat Vilo märkis, et ta on õppelaenureformi teemat süstemaatiliselt meedias tõstatanud, muu hulgas viis aastat tagasi Postimehes ilmunud artiklis, kus ta kirjutas, et õppelaenu saab anda riik ise, sundimata tudengi sugulasi käendajateks.

"Laenu kulu saab arvutada ühe isiku vaatest ja üldistada selle tervele riigile. Kui tudeng saaks 6000-10 000 eurot laenu aastas, siis kerkiks ta laenujääk viieaastase õpingu lõpuks 30 000 või isegi kuni 50 000 euroni. Loomulikult mõjutab selline laenujääk ja võimalik intress ka noore inimese auto või kodu ostmist negatiivselt. Võrdluseks tuleb siia kõrvale võtta ülikoolide endi tasuta kõrghariduse tegevustoetuse rahastus, mis on alla 6000 euro tudengi kohta aastas," sõnas Vilo ERR-ile.

Vilo pakkus välja, et õppelaenu lühendamine võiks olla seotud tulumaksusüsteemiga, ja võimalikult lihtne. "Kui lisaks tulumaksule eraldada täiendav viis protsenti õppelaenu lühendamisele, ei tohiks see olla üle jõu käiv. Lisaks saaks leida boonuseid, mis soosiks kiiremat tagasi maksmist. Seal, kus otstarbekas, saaks mõnedes ametites sooritada igakuise või -aastase laenumakse lühendamise riigi enda poolt vastava valdkonna eelarveridadelt," sõnas Vilo.

Tartu Ülikooli rektorikandidaat ja majandusprofessor Raul Eamets on varem ERR-ile öelnud, et Eesti peaks õppelaenu andmiseks rajama riikliku laenufondi. Õppelaenu riigistamine lubaks suurendada laenusummat ja muuta intress tudengisõbralikumaks, leidis Eamets.

Pangad: seadusemuudatus tõi huvilisi lisaks

Eestis annavad praegu õppelaenu kaks kommertspanka: LHV ja Swedbank.

LHV Pank on 2022/2023 õppeaastal väljastanud õppelaenu summas, mis ületab 1,5 miljonit eurot, ütles LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum.

"Peale õppelaenu seaduse muudatust kasvas huvi õppelaenu vastu eelmisel aastal pea kaks korda suuremaks kui oli aasta varem. Suurimad muudatused olid kahe käendaja nõudelt ühe käendaja nõudele üleminek ja varasemast soodsam intress," rääkis Rum.

Ta märkis ka, et LHV kliendid maksavad õppelaenu tagasi väga korrektselt.

Swedbanki väikelaenude valdkonnajuht Reinhold Mutli tunnistas samuti, et huvi õppelaenu vastu on suurenenud.

"Swedbank on 2022/2023. õppeaastal väljastanud õppelaenusid arvuliselt juba 80 protsenti rohkem kui terve 2021/2022. õppeaasta jooksul. Uute väljastatud õppelaenude kogusumma võrreldes eelmise õppeaastaga on juba enam kui kahekordistunud," sõnas Mutli.

"Kõrge inflatsioon ja õppelanu madal intress kasvatas tudengite huvi õppelaenu vastu sügisel alanud õppeaastal oluliselt," lisas ta.

Keskmine Swedbanki väljastatud õppelaenu summa on sel õppeaastal 2829 eurot, riigi lubatud maksimum oli 3000 eurot. Swedbankist seni õppelaenu taotlenutest 83 protsenti on võtnud maksimumsumma ja keskmine tagasimakseperiood on kuus aastat.

Mutili sõnul makstakse ka Swedbankis õppelaenu tagasi väga korrektselt. "Näiteks eelmisel aastal oli kokku vaid neli õppelaenulepingut, millel oli võlgnevus üle 90 päeva," sõnas ta.