"Praegu on kõige suurem probleem õppelaenuga see, et seda võetakse väga vähe, seega peab laenuga midagi valesti olema. Ilmselt on probleem selles, et maksimumsumma (3000 eurot aastas - toim.) on liiga väike ja ei kata tudengi jaoks olulisi kulusid. Piirsumma peaks olema elukallidust arvestades vähemalt kolm korda suurem," rääkis Eamets ERR-ile.

"Õppelaenu intress on püsinud sama viimased kümme aastat, kui intressid olid negatiivsed. See pole olnud tudengisõbralik, ja see on ka põhjus, miks seda raha pole võetud," sõnas Eamets. Swedbank annab praegu õppelaenu intressiga 1,99 protsenti pluss kuue kuu euribor.

"Riigil on laenufondi moodustamiseks endal laenuvõtmise võime. Saaksime kehtestada fikseeritud tudengisõbraliku intressi ja lisaks sellele oleks võimalik laenu kustutada vastavalt sellele, mida tudengid õpivad, näiteks kui nad õpivad riigile olulistel erialadel," rääkis Eamets.

Eametsa hinnangul ei kasuta riik täna võimalust teha hariduspoliitikat õppelaenu kaudu. "See on minu arust viga. Piltlikult öeldes oleks tulnud tegeleda õppelaenu ja õppetoetuste küsimusega juba eile, ja sellest on tudengiorganisatsioonid ja rektorite nõukogu rääkinud juba aastaid," rõhutas Eamets.

Kas tuleks luua õppelaenu andmiseks ja hiljem tagasimaksete kogumiseks eraldi riiklik asutus, Eamets veel öelda ei osanud, sest kogu idee seisab poliitilise tahte puudumise taga.

Lukas: õppelaenusüsteem peaks olema targem

Haridusminister Tõnis Lukas (Isamaa) meenutas, et õppelaenusüsteemi on lubanud üle vaadata mitu erakonda. "Juttu on olnud mahtudest ja riiklikest garantiidest, aga mitte eraldi menetlus- või rakendusasutuse loomisest. Kuid kui majandusprofessor sellise ettepaneku tegi, siis tuleb seda kaaluda. Poliitilise tahte seda teha kujundab aga järgmine valitsus," sõnas Lukas.

Lukase sõnul on tema ametisoleku ajal tehtud väike muudatus paaris rakenduslikus punktis. "Kui õppelaenu mahtusid suurendada, siis sellega suureneb ka riigi koormus ja tuleks vaadata, et see läheks asja ette, mitte pankade kasumiks," sõnas Lukas. "Suurenev õppelaen tuleb mõelda kasulikuks nii riigile kui ka üliõpilastele. Süsteem tuleb teha optimaalsemaks ja targemaks," lisas ta.

Õppelaenu võtvate õppurite arv on aasta-aastalt langenud. Kui 2014/2015. õppeaastal võttis õppelaenu 4061 õppurit ehk üheksa protsenti kõikidest õppelaenuõiguslikest inimestest, siis 2020/2021. õppeaastal vaid 1288 õppurit ehk kolm protsenti. Kuigi 2015/2016. õppeaastal laiendati õppelaenuõiguslike ringi, võimaldades õppelaenu võtta ka osakoormusega õppijatel, on õppelaenu võtjate arv jätkuvalt vähenenud.

Seevastu töötas Eesti Üliõpilaskondade Liidu andmetel 2019. aastal kaks üliõpilast kolmest ehk 68 protsenti. Kolmandik Eesti üliõpilasi tundis, et õpingute kõrvalt töötamine põhjustab neil õppimises raskusi.

Praegu annab Eestis õppelaenu kaks kommertspanka: LHV ja Swedbank. SEB loobus laenuandmisest sel sügisel, põhjendades otsust laenuvõtjate vähese huvi ja laenu mahu väiksusega.