Kui Venemaa alustas möödunud aastal laiamahulist sõda Ukrainas, lendasid Euroopas energia hinnad lakke. Seejuures kasvas eriti kiirelt maagaasi hind, mis praeguseks on langenud tagasi sõjaeelsele tasemele.

"Energiahinnad üldiselt moodustavad mingisuguse üksteisest sõltuva süsteemi ja eelmisel aastal tõesti gaas hüppas täiesti eest ära teistest, hinna mõttes kõrgele üles. Täna on ta seal tagasi, kus ta peaks olema ja loodetavasti normaliseerub veelgi," rääkis Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.

Koos gaasihinna langusega, on langenud ka teiste energiakandjate, näiteks hakkepuidu hinnad. Küll mitte nii palju. Samas on hinnalangus olnud piisav, et kaugküttehinnad alla tuua, ütles soojaettevõtjaid reguleeriv konkurentsiamet.

"Langus tuleb jah, aga ta tuleb erinevates piirkondades erineval ajal. See oleneb sellest, millist kütust millise piirkonna soojusettevõte kasutab. Konkurentsiametile on päris mitmed soojusettevõtted esitanud juba taotluse. Osad me oleme juba kooskõlastanud, päris madalamaid hindasid ja viimasel ajal sisse tulnud uusi taotlusi ka, kus soovivad hinda langetada," rääkis konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juht Külli Haab.

Aprillist lõppeb ka riiklik kaugkütte kompensatsioon, mille käigus 80 eurot megavatt-tunni eest ületavast osast tasuti 80 protsenti. Seega kaugkütte hinnalangus ei tähenda, et kõigil inimestel kütte hind aprillist siiski langeks.

"See oleneb konkreetsest hinnast ja piirkonnast. Me ikkagi saame võrrelda sellega, kuhu meie uus normaalsus liigub. Me ei tea seda, kas meil tuleb kunagi veel toetust. Tänasega võib öelda, et need hinnad on suhteliselt sarnasel tasemel sellega, kus nad olid koos toetusega, või ligikaudu seal," sõnas Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja.

Kuigi praegu on kütte hinnad langenud, ei tähenda, et kõik riskid oleksid jäädavalt kadunud.

"Mina ei saa küll öelda, et kriis on möödas, kõik on unustatud. Sõda käib. Sellega seoses, energias eriti, põhiline fookus on toimepidevusel, tarnekindlusel, et me kogused kõik kätte saaksime. Loomulikult ka hinnal ja keskkonnasõbralikkusel. Mistõttu me ei saa ei üle ega ümber, et tuleb teha investeeringuid, et lahti saada imporditud kütustest," rääkis Utilitas Eesti juhatuse liige Robert Kitt.