Mõni aeg tagasi oli Eesti meedias juttu neljapäevasest töönädalast ühe ettevõtte kogemuste turvil. Laiemalt tõusis teema mitmes riigis seoses pooleaastase katseaja lõpule jõudmisega Suurbritannias. Seal toimus viie päeva asemel nelja tööpäevaga nädalas piirdunud proov 61 firmas.

Ütleme kohe ära, et brittide kogemused olnud positiivsed nii tööandjate kui ka töötajate poole peal. Mainitud 61 kompaniist 56 pikendas neljapäevase töönädala jõusolekut. 18 teatasid aga, et on otsustanud lõplikult lühemale töönädalale üle minna.

Küsitlused näitavad, et 39 protsenti osalenuist ütles end olevat vähem stressis, 40 protsenti magasid paremini ja 54 protsenti arvates oli neil parem töö ja kodu kohustusi omavahel tasakaalustada.

Haiguspäevade arv langes kahe kolmandiku võrra ja osalenud kompaniidest oli lahkujaid üle poole vähem kui aasta varem. Firmad teatasid, et on katse ajal nähtud tootlikkuse ja töötajate käitumisega kõigiti rahul. Pealegi olevat töötajad nelja päevaga rohkem ära teinud kui varem viie päevaga. Ehk igati positiivsed tulemused.

Laiemalt on tegemist kampaaniaga, mille siht ongi asendada nüüdne, valdavalt 40-tunnine, töönädal 32-tunnisega. Kampaaniat ärgitab tagant Uus-Meremaal asutatud mittetulundusühing nimega 4 Day Week Global.

Märgin ka mõned varasemad katsed eri riikidest. Islandis toimusid need aastail 2015 ja 2019. Üldise hinnangu kohaselt olnud tegemist eduka eksperimendiga. Tööaeg lühenes, kuid palk jäi samaks. Tootlikkus jäi samaks või paranes. Katsete läbiviijaiks olid Reykjaviki linnanõukogu ja riigi valitsus, osalejaid oli 2500, töökohad olid lasteaedades, kontorites, sotsiaalteenuste osutajate seas ja haiglates. Asja on põhjalikult uuritud ka Rootsis.

Hispaanias algas kaks aastat tagasi kolmeaastane katse, milles osaleb 200 ettevõtet ja umbes 6000 töötajat. Ettevõtteile on antud võimalus, kuid mitte kohustus, siirduda neljapäevasele töönädalale senise palga säilitamisega. Andmeid selle katse senise kulgemise kohta mulle ette ei sattunud, ehk on veel vara. Nagu alguses viidatud, katsetatakse ka Eestis.

Neid tööaja lühendamisi kas päevade või tundide võrra on olnud ka mujal, kuid globaalset üldistust seni veel tehtud ei ole. Ehk seetõttu oligi tähelepanu konkreetse briti katse tulemustele suhteliselt elav. Teine põhjus on pandeemia järgne olukord, kus elu paljuski vanadesse rööbastesse tagasi pöördunud.

Kuid vahepealne kaugtöö ja muude uute tööviiside katsetamine on jätnud oma jälje. Inimesed ja nende eelistused on erinevad, kuid küllalt palju on neid, kes ei soovigi enam üheksast viieni töörütmi ja eelistavad vabadust.

Selle vabaduseideega käib kaasas ka keikatöö (gig-work) levik ehk siis mingi aeg mingis kohas mingi töö tegemine, misjärel siirdutakse mujale sama või midagi muud tegema. Eriti näib see istuvat noortele, mis ka loomulik. Perekond ja iga kipuvad inimest konservatiivsemaks ja paiksemaks muutma. Kuid, nagu ühes varasemas "Taustajutus" sai märgitud, on inimeste eelistused muutumas. Enam ei igatseta töölooma mainet, vaba aeg omandab üha suuremat väärtust ja eks selles kontekstis tasub vaadata ka katseid neljapäevase töönädalaga.

Majandusteadlane John Maynard Keynes ennustas aastal 1930, et tema lastelaste töönädala pikkus saab olema 15 tundi. Ta ennustas ka lääneriikide elatustaseme tõusu saja aastaga neli kuni kaheksa korda. Arvud näitavad, et see ennustus võis isegi täppi minna. USA-s on rahvuslik koguprodukt elaniku kohta sellest ajast tõusnud kuus korda, kuigi sada aastat ei ole veel täiski. Töönädalaga on aga kehva, ikka valdavalt 40 tundi ja lähenemist ennustatud 15-le ei ole veel näha.

Keynesi ennustuse puhul tasub märkida, et kui ta rääkis oma lastelastest, siis kuna tal ei olnud lapsi, ei saanudki tal ka lapselapsi olla. Ja teiseks vaja tõdeda, et Keynes ise oli tuntud tööhull. Ta kurtis, et kahetseb vaid seda, et ei ole rohkem šampust joonud. Selleks ei jäänud tal lihtsalt aega, nagu ka normaalseks ööuneks. Ehk kokkuvõtteks võib öelda, et lühikest töönädalat ennustanud teadlane suri ületöötamise tagajärjel.

Kui meie lähiriikide juurde tulla, siis Soomes katsetati omal ajal tööpäeva lühendamisega kuue tunnini üheksas tööstusettevõttes. Ettevõtete toodangu maht olevat kasvanud. Ehk tootlikkus kasvas ja kohati üle 40 protsendi. Kulud tooteühiku kohta aga langesid 20 protsenti. Kuigi katse tulemused olid väga julgustavad, see kogemus siiski ei levinud.

Senine peaminister Sanna Marin, kes on teatavasti sotsiaaldemokraat, pakkus neljapäevast töönädalat juba 2019. Nüüd on sellest taas juttu olnud. Kuid nägemused on erinevad. Põhimõtteliselt võib vist nõustuda, et päris igal ametikohal ei ole töönädala lühendamine võimalik. Sobiv oleks see aladel, kus tehnoloogia ja tööprotsesside areng võimaldavad suurendada tootlikkust. Soome ametiühingud on pakkunud järgmisele valitsusele ulatuslikku tööaja lühendamise katset, kärpimaks tööaega viiendiku võrra.

Tööandjate poolelt kostab vastuhääli ja isegi soovitusi tööaega elanikkonna vananedes hoopis pikendada. Aga eks eri arvamused jäävadki püsima. Kui töötaja arvab, et palga säilides võib ta tõesti lühema ajaga enam panustada, siis tööandjal tekivad kahtlused. Kui inimene saab nelja päevaga tehtud sama, mis varem viiega, siis järelikult ta viilis. Ja võib-olla sellisel juhul hoopis vähendada töötajate arvu, pannes allesjäänud tõhusamalt tööle.

Lõpuks, ka inimesed on erinevad. Mõni lihtsalt saab kõigega kiiremini hakkama kui teine. Mõttekohti ja lahendamist vajavaid punnseise seega jagub, kuid kui nii töö võtja kui ka andja on ühel meelel, siis miks mitte vähem tööd ja rohkem aega teenitu kulutamiseks... palun vabandust, vaba aja veetmiseks.

Viited lugemishuvilistele

• 4 Day Week | Home
• Campaign for four-day week aims to sign up more firms after UK trial success | Work-life balance | The Guardian
• Four-day week: 'major breakthrough' as most UK firms in trial extend changes | Work-life balance | The Guardian
• Analyysi: Eurooppa kohisee nelipäiväisestä työviikosta, mutta Suomessa kokeiltiin kuusituntista työpäivää – ja tulokset olivat hurjia (yle.fi)
• Britanniassa nelipäiväinen työviikkokokeilu tuli jäädäkseen - Talous | HS.fi
• SAK haluaa kokeilla pian nelipäiväistä työviikkoa Suomessa - Talous | HS.fi
• Kuuluisa taloustieteilijä ennusti työpäivän lyhenevän kolmeen tuntiin – kuoli liialliseen työntekoon - Sunnuntai | HS.fi
• Fred Krieger: 4-päevane töönädal on üks parimaid lahendusi, mis pole aga igas ettevõttes võimalik - Eesti Päevaleht (delfi.ee)