Suurel reedel tähistavad kristlased Jeesus Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel. Tallinnas algas ristitee rännak Jaani kirikust ning viis ühest peatusest teise.

Oikumeenilisel ristiteel olid Tallinnas koos kristlased erinevatest konfessioonidest, sest suure reede sõnum on ühine, ütles Kirikute Nõukogu president, peapiiskop Urmas Viilma.

"Aga ka suurt reedet näiteks õigeusukirikuga me otseselt koos tähistada ei saa, sest suure reede ristitee on rohkem lääne kiriku kui idakiriku traditsioon, aga sellegipoolest sõnum sellest, et Kristus suri ja tõusis üles, on kõikides kirikutes ühine," rääkis Viilma.

Suur reede on suure nädala kõige olulisem ja ka kõige süngem päev. See on Jeesuse ristisurma päev.

Ristitee 14 peatust kõnelevad kannatusest, hoolivusest, lohutusest, valust, surmast ja lootusest. Ristitee on varajasest keskajast pärinev Jeesuse kannatustee mälestamine ning sellel on katoliiklik taust – katoliku kirikus on ristitee peatused seinal.

"Kui me peame jumalateenistust, on 14 peatust. Igaühe nende juures me palvetame ja mõtleme, mida Jeesus Kristus tegi meie jaoks ja mis on meie õigus," rääkis katoliku kiriku preester Igor Gavriltchik.

Tallinna Jaani kirikust jõudiski ristitee rännak läbi vanalinna katoliiklaste juurde ehk Peeter-Pauli katedraali õuele. Edasi viis ristitee Oleviste kirikusse ning siis piiskoplikusse toomkirikusse.

Haapsalus tähistati suurt reedet ristitee rännakuga piiskopilinnuses. Pärast jumalateenistuse lõppu Haapsalu toomkirikust emaaltari juurest alanud rännakul tehti 14 peatust linnuse eri paikades, kus rännakul osalejad ka palvetasid.

Haapsalu piiskopilinnus ja selles asuv toomkirik olid keskajal Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks.

Ristitee rännakud olid suurel reedel rohkem kui kümnes Eestimaa paigas.