Kohtumistel Hollandi riigijuhtidega rääkis Karis vajadusest toetada Ukrainat liitumisel Euroopa Liiduga ja andma selge teekaardi ühinemiseks NATO-ga, vahendas presidendi pressiteenistus.

"Ukraina koht on Euroopa Liidus ja pärast sõja lõppu ka NATO-s. Seega vajab riik NATO-lt ühinemiseks selget, aga realistlikku teekaarti," sõnas Eesti riigipea kohtumisel Madalmaade Kuningriigi peaministri Mark Ruttega.

President Karis avaldas heameelt Eesti suurepäraste suhete üle Hollandiga, kellega jagab Eesti sarnaseid väärtusi ning teeb tihedat koostööd EL-is, NATO-s ja rahvusvahelistest organisatsioonides, sealhulgas Rahvusvahelises Kriminaalkohtus.

President Karis rääkis ka neljapäeval peetud kohtumisel Hollandi Senati presidendi Jan Anthonie Bruijni ja Esindajatekoja asespiikri Roelien Kammingaga Ukraina jätkuva toetamise vajadusest.

Kõneldes Ukraina soovist saada EL-i liikmeks sõnas president Karis, et samal ajal kui käib brutaalne sõda oma vabaduse ja püsimajäämise eest, tehakse riigis vajalikke reforme, et olla ühel päeval täieõiguslik Euroopa Liidu liige.

"Ukrainlased on teinud märkimisväärset tööd võitluses korruptsiooni vastu ning õigusriigi tugevdamisega. Neil on tugev soov püsida reformidega Euroopa Liiduga ühinemise rajal. Seejuures on tähtis ka, et Ukrainal on Euroopa Liidu tugi ühenduse liikmeks saamiseks valmistumisel," sõnas president Karis.  

Kohtumistel räägiti ettevalmistustest juulis Vilniuses toimuvaks NATO tippkohtumiseks ning alliansi heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamiseks vajalike kaitseinvesteeringute tegemisest. 

Samuti oli tähelepanu NATO laienemisperspektiivil. "Meie soov on suurendada ala, kus on võimalik elada rahus. Ja vähendada ähmast julgeolekupiirkonda tekitavat halli tsooni Euroopas, kus vabadus on haavatav kellegi impeeriumi-ambitsioonide tõttu," lausus Eesti riigipea. Seetõttu on president Karise sõnul vaja anda NATO tippkohtumisel Vilniuses Ukrainale kindel ja ühemõtteline tegevuskava alliansiga ühinemiseks. Samuti pidas Eesti riigipea vajalikuks, et Rootsist saab võimalikult kiirelt alliansi liige.

Veel kõneldi Venemaa õigusliku vastutuse tagamise tähtsusest kõigi Ukrainas toime pandud kuritegude eest ning eritribunali loomisest Putini režiimi agressioonikuriteo uurimiseks. Samuti arutati lahendusi Venemaa külmutatud varade kasutusele võtmiseks Ukraina ülesehitustöödes. 

Kohtumisel Hollandi parlamendis avaldas president Karis heameelt eduka koostöö üle, mille tulemusel annetasid Eesti, Holland ja Norra hiljuti Ukrainale välihaigla. "Oleme avatud sarnasteks projektideks ka tulevikus," lisas ta. Eesti ja Holland toetavad Ukrainat igakülgselt nii poliitiliselt kui ka sõjalise- ning humanitaarabiga ning jätkavad abistamist.

Samuti arutati võimalusi koostöö tihendamiseks kaubavahetuses, taastuvenergeetikas ning küberjulgeolekus ja digitaliseerimisel, kus Eesti on Madalmaade jaoks eeskujuks.

Karis avas Amsterdami raamatukogus Eesti kogu

President Karis avas reedel Amsterdami Avalikus Raamatukogus kõikide keelte majas 300 raamatuga Eesti kollektsiooni, mis sisaldab raamatuid ilukirjandusest kuni teatmeteosteni erinevatelt Eesti autoritelt. Tegemist on Eesti saatkonna ja kogukonna erakordse ettevõtmisega ning antud raamatukogus esimese raamatute kollektsiooniga Põhja-Balti regioonist, teatas Presidendi Kantselei.

"Nüüd on siin võimalik tutvuda Eesti kultuuri värvidega. Saada teada rahvast, keda mitmekülgne kirjamees Ain Kaalep kutsus Euroopa indiaanlasteks, seda muidugi naljatledes ja huvi äratamiseks, kuid eks tubli annus tõde on selles tema mõttes olemas," lausus riigipea.

"Kui hakkasin mõtlema Eesti kollektsiooni avamisele Amsterdami Avalikus Raamatukogus, siis meenus mulle üks mõte meie kirjanikust presidendilt Lennart Merilt: "Euroopa ei ole supp, vaid mosaiik, kus igal kivikesel, kui tahes väikesel, on oma värv," lausus president Karis. "Neid eri kultuuride värve, olgu Euroopas ja kaugemal, aitavad just sellelaadsed keskused meil paremini näha ja maailma kultuuride rikkuses selgemini orienteeruda. Ära hoida eripärade segunemise üheks hägusaks supiks," lisas ta.

"Kultuuride tundmine ja hindamine ning püüd neid mõista, aitab meil ju tegelikult mõistlikult koos elada ja hoiduda hävitavatest konfliktidest. Teadamatus ja sallimatus seevastu loovad viha ja hävingut, mida näeme praegu Venemaa sõjas Ukraina vastu," sõnas president Karis.

"Kuid siin raamatukogus olles peame ka mõistma, et ega Gutenbergi trükimasin või internet ise meid veel targaks ei tee ja maailma palju paremaks ei muuda. Need leiutised on andnud meile võimaluse ja meie peame neid võimalusi õppima nutikalt ja üldiseks hüvanguks kasutama. Infost pungil ajastul vajame just kriitilist pilku ning oskust eristada olulist vähetähtsast ning siin saab abiks olla just raamatukogu, mis aitab elus hoida kõige suuremat tarkust: jääda igas olukorras õppimisvõimeliseks," ütles riigipea.

President Karis kinkis raamatukogule Eesti kirjanduse kollektsiooni viis raamatut: Kristiina Ehini "Janu on kõikidel kaks", Piret Raua "Järve kiri", Viivi Luige "Kuldne kroon", Fred Jüssi "Olemise mõnu" ning Tõnu Õnnepalu "Eesti loodus".

Eesti kollektsioonis leidub riiulitel näiteks Jaan Krossi, A. H. Tammsaare, Viivi Luige, Karl Ristikivi, Andrus Kivirähki, Sofi Oksaneni, Valdur Mikita, Eno Raua ja Aino Perviku teoseid. Ilukirjanduse värvikatest lugudest kuni teatmeteoste selgete faktideni annavad kõik kokku pildi sellest, kuidas Eesti on kujunenud just selliseks nagu ta tänaseks päevaks on. Kogus on ka 1950.-1970. aastatel ilmunud pagulaseestlaste raamatud, millel on oluline osa Eesti kujunemis- ja saatuseloos. Raamatute hulgas on palju ilukirjandust, ajaloolist materjali, teoseid kultuuri ja traditsioonide kohta ning ka kaasaegseid kirjanduspärleid. Raamatuid on nii eesti, hollandi kui inglise keeles.

Eesti kirjanduse kollektsiooni ja raamatute nurga on kokku pannud koostöös Eesti saatkond Madalmaades, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Maja Hollandis.

President Karis külastas reedel ka Rotterdami Erasmuse Ülikooli, kus ta on ise teadlasena töötanud. Ta pidas seal tudengitele ja teaduritele kõne väljakutsetest rahu saavutamiseks Euroopas. Samuti kohtus riigipea Madalmaade Kuningriigis tegutsevate Eesti aukonsulitega ning Hollandis tegutsevate Eesti ettevõtjate ja nende partneritega.