Eesti ja Ukraina peaminister andsid teisipäeval rüütelkonna hoones ühise pressikonverentsi, kus peaminister Kristen Michal kinnitas Eestit külastavale Ukraina peaministrile Julija Svõrõdenkole, et Eesti jätkab Ukraina toetamist kuni õiglase ja püsiva rahu saavutamiseni.

"Ukraina on vapralt vastu pidanud ja takistanud Venemaal saavutamast otsustavat edu lahinguväljal. Samuti on Ukraina tekitanud märkimisväärset kahju agressori naftatootmisele ja sõjamasina toitmisele. Täna arendab Ukraina võimeid, teadmisi ja tehnoloogiaid, millest õpitakse kogu Euroopas ning mis kujundavad meie ühist julgeolekut," kõneles Michal.

Peaminister sõnas, et Venemaa öised drooni- ja raketirünnakud Ukraina linnade ning tsiviiltaristu vastu on jõhkrad ja vastuvõetamatud.

"Avaldame siirast kaastunnet kõigile ohvritele ja nende lähedastele," sõnas Michal, lisades, et Eesti koos partnerite ja liitlastega jätkab survet Venemaale.

"Kremli suund muutub ainult siis, kui Putin mõistab, et sõjaline võit ei ole võimalik. Venemaa poliitiline isoleerimine ja sanktsioonid avaldavad mõju. Venemaa majandus on üha suurema surve all," lausus Michal.

Svõrõdenko tänas korduvalt Eestit püsiva toetuse eest.

"Pidasime täna Tallinnas sisulise ja sooja kohtumise Eesti peaministriga ja ma olen väga tänulik Eesti valitsusele selle järjekindla, põhimõttelise ja erakordse Ukraina toetamise eest Venemaa täiemahulise sissetungi esimestel päevadel ja ammu enne seda. Meie jaoks on eriti oluline, et Eesti oli üks esimestest riikidest, kes selgelt tunnetas Venemaa agressiooni mahtu ja selle igapäevaseid väljakutseid. Alles täna öösel ründas Venemaa Ukrainat üle 600 drooni, üle 70 raketiga. Päästetööd on ikka käimas ja on teada, et üheksa inimest on saanud Kiievis surma, 120 inimest on üleriiklikult saanud vigastada. Sellised massilised löögid tsiviiltaristule, elamutele, see on Ukraina igapäevane reaalsus. Peatada seda igapäevast terrorit ja Venemaa püüdlusi laiendada agressiooni piire, saame ainult siis, kui tegutseme üheskoos," ütles Svõrõdenko.

Michal ja Svõrõdenko arutasid ühisel kohtumisel põhiliselt kaitsekoostöö küsimusi.

"Esiteks kaitsekoostöö ja igakülgne sõjaline toetus Ukrainale. Me oleme tänulikud Eestile teie otsuse eest suunata 0,25 protsenti SKP-st Ukraina sõjaliseks toetuseks. Me väga kõrgelt hindame Eesti valmisolekut osaleda algatustes, mis on suunatud Ukraina kaitsevõime parandamisele, ka programmis PURL (Ukraina esmavajaduste programm - toim). Tähelepanu said ka kaitsekoostöö tehnoloogiad ja mehitamata süsteemide valdkond, sest tänapäeval on Ukrainal olemas unikaalne kogemus droonide ja õhutõrjesüsteemide ülesehitamise vallas. Me oleme seda valmis aktiivselt jagama Eestiga," kinnitas Svõrõdenko.

Ukraina peaminister tõi veel välja sanktsioonide poliitika ning rõhutas, et sanktsioonide survet on vaja tugevdada, kuna ainult sanktsioonide surve süsteemne ja järjekindel tugevdamine võib Venemaa agressiooni hinda tõsta.

"Me oleme Eestile tänulikud EL-i Venemaa-vastase 20. sanktsioonipaketi aktiivse toetamise eest. Hindame kõrgelt Eesti eestvedaja rolli Venemaa energeetikaturuliste piirangute kehtestamisel jne. Loodame, et 21. pakett saab ka varsti kinnitatud. Eesti oli esimene riik, kelle parlament ratifitseeris Ukraina vastu toimepandud agressioonikuriteo eritribunali loomise kokkuleppe. Me oleme tänulikud Eesti valitsusele ja Ukraina ülesehitamise projektidega liitumise eest, ka elamute ehitamine lasterikastele peredele, kus kasvavad sõja tõttu lapsevanemad kaotanud lapsed, ka varjendite, psühholoogiliste rehabilitatsioonikeskuste ehitamine," ütles Svõrõdenko.

President Alar Karis märkis Kadriorus toimunud kohtumisel Svõrõdenkoga, et nii Ukraina kui ka Euroopa Liit peavad tegema usutavaid samme Ukraina täisliikmelisuse saavutamiseks.

"Eesti toetab kõigi EL-i läbirääkimisklastrite võimalikult kiiret avamist Ukrainaga ja seda võimalusel juba suvel. Samas ootame, et esimese õigusriigi klastri põhimõtete rakendamiseks vajalikud reformid jätkuvad," lausus president Karis.

Riigikogu esimees Lauri Hussar kinnitas Svõrõdenkoga kohtudes, et Eesti jätkab Ukraina igakülgset toetamist ning kutsub sama tegema ka oma liitlasi ja partnereid.

Hussar sõnul kiitis riigikogu veebruaris esimese parlamendina heaks Euroopa Nõukogu kokkuleppe, millega asutatakse Ukraina-vastase agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee ning kuu aega hiljem ratifitseeriti Eesti parlamendis konventsioon, millega luuakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon.

"Meie eesmärk on mitte ainult näidata oma toetust teile, Ukrainale, vaid julgustada sama tegema ka oma liitlasi ja partnereid," ütles Hussar kohtumisel.

Hussari sõnul toetab Eesti Ukraina ülesehitamist ning riigi teekonda nii Euroopa Liidu kui ka NATO liikmeks.

"Ootame EL-i läbirääkimiste teemaplokkide võimalikult kiiret avamist Ukrainaga ning toetame ka Ukraina tulevast liikmesust NATO-s. Ka liitlaste seas on juba toimunud positiivseid muutusi ning me jätkame omalt poolt selgitustööd, et see on parim lahendus püsivaks rahuks Euroopas," ütles ta.

Lisaks arutati kohtumisel arenguid lahinguväljal, koostööd Ameerika Ühendriikidega, Eesti ja Ukraina kaitsekoostööd ning olukorda Lähis-Idas. Riigikogust osales Hussari ja Svõrõdenko kohtumisel ka Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees Eerik-Niiles Kross.

Svõrõdenko sai peaministriks eelmise aasta juulis, kui vahetas välja Denõss Šmõhali, kes oli selles ametis üle viie aasta. Svõrõdenko on sündinud 1985. aastal, ta on olnud ka esimene asepeaminister ja majandusminister ning presidendi kantselei juhi asetäitja.