Hommikul kell 10 haaras üle Eesti 7500 noort pastaka ja hakkas kirjutama eesti keele riigieksamit. Tartu Jaan Poska gümnaasiumi abiturient Kadriann sai eksami valmis kella 15 ajal. Kirjandi kirjutas ta teemal, kuidas väikesed riigid saavad maailmas silma paista.

"Minu jaoks olid üleüldse väga rasked teemad ja väga keeruline oli valida, millisest ma tahaksin kirjutada. Aga see teema tundus kõige parem, oskasin näiteid tuua selle teema kohta kõige rohkem," selgitas ta.

Lisaks sai kirjutada mässumeelsuse rollist ühiskonna arengus, kuidas enesealalhoiuinstinkt suunab inimese käitumist ning millist mõju avaldab looja ja tema looming teisele loojale. Viimasest kirjutas ka Kasperk.

"Mina kirjutasin, kuidas üks looja avaldab mõju teisele loojale, kuidas ühe mehe kirjand mõjutab teise mehe kirjandit. Jutt nagu jooksis ja ma arvan, et tuleb hea tulemus," rääkis ta.

Poska gümnaasiumi eesti keele õpetaja Sandra Sild sõnas, et tänavuse eksami teemad ei olnud omavahel niivõrd erinevad ja need kõik lasid laiemalt ühiskonda mõtestada.

"Ma ei usu, et kõigile oli seal südamelähedane teema. See ikkagi oli selline intellektuaalne madistamine, ma ütleks. Nii et mõnele võis see sobida väga hästi, sest see oli põnev. Sul ei olnud nii palju võib-olla ette piiritletust, kuivõrd sa said ise oma seoseid rohkem luua. Aga see oli väljakutset esitav," kommenteeris Sild.

Kadriannile on eksamitulemus õpingute jätkamiseks väga tähtis. "Kuna mina soovin väga minna arstiteadust õppima, siis on eesti keele riigieksam ainuke riigieksam, mis selle puhul loeb," ütles ta.

Kasperki haridusteel eesti keele eksami tulemus nii suurt rolli ei mängi. "Kui ma saan väga vähe punkte, siis sõltub, aga nii oluline see ei ole, sest ma ise ei lähe humanitaarpoolele edasi õppima, ma arvan," ütles Kasperk.

Järgmisena ootab abituriente ees inglise keele eksam.