Elektrooniliseks on plaanis muuta kõik eksamid, kuid seda järk-järgult. See, kuidas e-eksami tegemine koolides korraldatakse, on veel mõtlemisjärgus.

Haridusameti hinnangul on elektroonilised eksamid kasulikud, et mõõta õpilaste oskusi keskkonnas, kuhu nad ka edaspidi tööelus liiguvad. Samuti vähendatakse nii õpetajate koormust.

"Paberhindamisel me ju praegu ka – eile meil oli eesti keele riigieksam ja nüüd me peame ootama kaheksa nädalat enne, kui tulemused tulevad. Miks? Sest meie tublid õpetajad hindavad eksamitööd. Seda saab arvuti teha palju kiiremini," rääkis Harno osakonnajuhataja Aimi Püüa.

Tartu Miina Härma gümnaasiumi direktori Ene Tannbergi hinnangul elektrooniline korraldus igale eksamile ei sobi.

"Matemaatikud ütlesid, et matemaatikas pigem mitte, sest matemaatikaülesandel võib olla neli-viis-kuus-seitse lahendusvarianti, võib-olla õpilane tuleb veel kaheksanda variandi peale. Kui see on masinparandatav, kuivõrd siis masin suudab kõiki neid asju ära tuvastada?" selgitas Tannberg.

Inglise keele eksami saaks Tannbergi sõnul osaliselt elektroonilise teha küll. Suuline eksamiosa võiks tema hinnangul pigem siiski inimesega vestlemiseks jääda.

"Meie õpilased praktiliselt tegid läbi seda, et õpilane vestleb masinaga. Masin salvestab ja siis pärast õpetaja hakkab seda salvestatut kuulama ja hindama. See on topelttöö. Kui me räägime suhtlemisoskusest ja suhtlemispädevusest, siis kas inimene suhtleb inimesega või inimene suhtleb masinaga," rääkis Tannberg.

Eesti keele eksami kohta sõnasid nii Tannberg kui ka Püüa, et kuus tundi käsitsi kirjutada on õpilasele raske ja see pole enam tavapärane. Samas tõi Tannberg välja, et arvutis kirjutades võivad kergelt tekkida tahtmatud vead.

"Sõrmed käivad erinevas järjekorras, vahetab tähti ära, mis iganes. Seal võivad tulla sellised vead, mida sa ei pruugi tähele pannagi. Käsitsi kirjutades sa neid ei teeks," ütles Tannberg.

Kuna uuenduslik eksamikorraldus annab Püüa sõnul võimaluse pöörata lisaks traditsioonilistele teadmistele tähelepanu ka teistsugustele oskustele, siis ei välista ta võimalust, et eksaminandid võivad kasutada ka õigekirjakontrolli.

"Kui sa tööelus teed teksti ja sul tuleb vigu, siis me lubame spellerit kasutada. Ehk võib-olla meil tuleb hoopis selline üks osa eksamil juurde, kus on oskus kasutada ka spellerit ja kui see eksaminand ei tea, et selline asi on olemas või ei oska kasutada, siis on see ka mingi märk," rääkis Püüa.

Ta sõnas, et kui 2025. aasta põhikooli e-eksamid ei ole edukad, võetakse süsteemi arendamiseks aega juurde.