Riigieksamite periood algas eesti keele eksamiga

Esmaspäeval algas riigieksamite periood, kui kell 10 asusid abituriendid kirjutama eesti keele riigieksamit.
Eesti keele eksamitöö koosneb kahest osast, millega hinnatakse õpilase funktsionaalset lugemis- ja kirjutamisoskust. Eesti keele kui teise keele riigieksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Eesti keele riigieksamile oli registreerunud 7507 eksamitegijat.
Eesti keele riigieksamil tuli abiturientidel lahendada alustekstidel põhinevaid tekstimõistmis- ja kirjutamisülesandeid. Eksamitöös oli neli varianti ning eksaminand võis nende hulgast valida sobivaima.
Lugemisosa esimese variandi ülesanded tuginesid Toomas Haugi novellile "Kuidas vanaema ära käis" ning Hanno Talvingu artiklile "Perekonnanimede eestistamise kampaania 1930. aastatel".
Teise variandi ülesandeid pidi lahendama Andres Aule artikli "Mõned hetked Liisi Ojamaaga" põhjal. Lugemisosa kolmas variant tugines Sarah Särava artiklile "Heaoluriigi lapsed – kas uus põlvkond klakööre?" ja Villu Tamme laulutekstile "Tsensor". Neljandas variandis tuli ülesandeid lahendada Jakob Hurda kõne katkendi ning Mihkel Muti arvamusartikli "Vaimult suureks! Mis vaimult?" põhjal.
Igas variandis oli kolm ülesannet, mis kontrollisid oskust leida tekstidest vajalikku teavet, teksti põhisisust ja üksikasjadest arusaamist ning analüüsi- ja järeldamisoskust.
Eksami teises osas tuli kirjutada 400-sõnaline kirjand. Esimese variandi valinud eksaminandid pidid arutlema selle üle, kuidas enesealalhoiuinstinkt suunab inimese käitumist. Teise variandi kirjandis oli võimalus analüüsida, millist mõju avaldab looja ja tema looming teistele loojatele. Kolmanda variandi valinutel tuli analüüsida mässumeelsuse rolli ühiskonna arengus. Neljanda variandi ülesanne võimaldas analüüsida, millised on väikese riigi võimalused maailmas silma paista.
Gümnaasiumilõpetajatel on võimalus teha eesti keele või eesti keele teise keelena, matemaatika ja inglise keele riigieksam. Inglise keele riigieksami asemel on võimalik valida ka rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksam.
Riigieksameid teeb sel aastal kokku 10 843 eksamitegijat, neist 8714 gümnasisti, 1514 kutseõppeasutuse õppurit ja 615 on kooli varem lõpetanud.
Inglise keele eksami kirjalik osa tehakse 2. mail. Inglise keele suulised eksamid toimuvad 2.-5. maini ja 8. mail. Matemaatika riigieksami kirjutavad koolilõpetajad 17. mail.
Riigieksamite tulemused avalikustatakse hiljemalt 18. juunil eksamite infosüsteemis ja riigiportaalis eesti.ee.
Riigieksamid on gümnaasiumi lõpus toimuvad eksamid, mis tuleb kooli lõpetamiseks sooritada kõigil abiturientidel. Vabatahtlikult võivad riigieksameid sooritada ka kutseõppeasutuste õpilased ja juba varem keskhariduse omandanud inimesed, kellel on riigieksami tulemust tarvis õpingute jätkamiseks kõrgkoolis.
Riigieksamid toimuvad kord aastas kevadel samaaegselt kõikides Eesti koolides.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Merili Nael