Kuuekuiseid võlakirju emiteeriti 40 miljoni euro mahus ja 12-kuiseid võlakirju 72 miljoni euro eest.

Võlakirjad emiteeriti rahandusministri 2020. aastal kinnitatud lühiajaliste võlakirjade programmi raames. Raamistiku järgi saab riik emiteerida korduvalt kuni 12-kuise tähtajaga diskonteeritud või ülekursiga võlakirju, mille kulukus sõltub emiteerimishetke turutingimustest.

Võlakirjaemissioonid toimuvad riigi rahavoovajaduse katteks. Lühiajalised võlakirjad on suunatud ainult kutselistele investoritele.

Tänavu 28. märtsil emiteeritud kuuekuiste ja 12-kuiste võlakirjade keskmine tootlus tähtajani oli vastavalt 3,259 ja 3,324 protsenti.

Mullu juunis emiteeritud kuuekuiste võlakirjade intressimäär oli –0,43 protsenti ja 12-kuiste võlakirjade intress 0,90 protsenti.

Sõerd: läbi mõtlemata võlakirjade emissioon tekitab veel kulu juurde

Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et temal tekib küsimus, miks riik emiteerib lühiajalisi võlakirju olukorras, kus tegemist pole mitte riigi ajutise likviidsusprobleemiga, vaid laenuraha on vaja püsivalt, et katta eelarvepuudujääki.

"Põhjus uue lühiajalise võlakirja emiteerimiseks on lihtne. Asi on selles, et tänavu kevadel vähenesid riigi finantsvarad prognoositust kiiremas tempos. Märtsi lõpu seisuga kahanesid finantsvarad likviidsusreservis miinimumvaru piirini," lausus Sõerd.

Sõerd lisas, et eelmise aasta oktoobris emiteeritud 10-aastaste võlakirjadega saadud miljard eurot sai seega otsa juba kuue kuuga.

"Uut pikaajalist võlakirjade emissiooni aga ei suudetud kiiresti korraldada, mistõttu tehtigi lühiajalise võlakirja emissioon. Finantsvarade nii kiiret vähenemist miinimumvaru piirini ei osatud lihtsalt ette näha. Lühiajalise võlakirjaga võidetakse aega selleks, et ette valmistada uus pikaajalise võlakirja emissioon. Pikaajalise võlakirjaga makstakse seega suve lõpus tagasi nii lühiajalised kuuekuulised võlakirjad ja ühtlasi hangitakse raha ka eelarvepuudujäägi katteks," lausus Sõerd.

Võlakirjad aga lähevad järjest kulukamaks, lisas ta. "Arvata on, et ka suve lõpuks edasi lükatud pikaajalise, ilmselt taas miljardi euro mahus emiteeritava võlakirja intress tuleb kõrgem kui praegu pikaajalist emissiooni kavandades. /.../ Riigi võlakirjade intressid on juba niigi kõrged, aga läbi mõtlemata võlakirjade emiteerimise korraldus tekitab veel siia kulu juurde," lausus Sõerd.