Eesti pangad on välja andnud ligikaudu kaks miljonit pangakaarti ja neid kasutavad Eesti elanikud peamiselt ostude tegemiseks, kuid regulaarselt võetakse pangaautomaatidest ja müügikohtadest välja ka arvestatav kogus sularaha, selgub Eesti Panga avaldatud esimese kvartali maksestatistikast.

Keskmine Eesti elanik kulutas esimeses kvartalis Eesti ja välismaa müügikohtades pangakaardiga tasudes kuus 416 euro eest, lisaks 95 eurot e-poodides.

Sularaha võeti välja elaniku kohta keskmiselt 184 eurot kuus ja sularaha pandi pangaautomaadi kaudu oma kontole keskmiselt 88 eurot kuus.

Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes võetakse sularaha elaniku kohta kuus välja 13 euro võrra vähem, müügikohtades maksti seevastu 67 euro võrra rohkem.

Füüsilistes müügikohtades nii siin- kui ka sealpool Eesti piiri oste tehes jäi igast kümnest eurost üheksa Eesti kaupmeestele. Pangakaardiga tasudes jäeti esimeses kvartalis kuisest keskmisest 416 eurost Eesti poodidesse ja teistesse müügipunktidesse iga kuu ligi 376 eurot, välismaale 40 eurot.

Esimeses kvartalis jõuti Eesti pangakaartidega maksma 195 erinevasse riiki üle maailma, kõige sagedamini Soome, Hispaaniasse, Lätti, Itaaliasse ja Rootsi.

Üha enam on neid kaardivaldajaid, kes plastikkaarti maksmiseks ei kasuta. Digirahakotiga ehk mobiiltelefoni, nutikella või -sõrmusega tegid inimesed esimeses kvartalis Eestis juba 16,5 protsenti kaardimaksetest.

Digirahakoti maksete osakaalu kasvatab ka virtuaalkaartide väljastamine, mida mõned pangad pakuvad. Virtuaalkaardi omanikul ei pruugigi plastikust kaarti olla.

Järjest rohkem on ka neid kaardivaldajaid, kes on aktiveerinud oma pangakaardi viipemakse võimaluse. Viipemakset võimaldavad sisuliselt kõik Eestis välja antud pangakaardid, nagu ka kõik terminalid, mis kaardimakseid vastu võtavad. Kaardiomanikud on märtsi lõpu seisuga viipemakse võimaluse aktiveerinud 82 protsenti pangakaartidest.

Esimeses kvartalis tegid inimesed Eestis 66 protsenti kõikidest kaardimaksetest viibates.

Pangakaardiga makstes jäetakse enamik rahast toitu ja esmatarbekaupu müüvatesse poodidesse, suur osa inimeste rahast kulub ka väljas söömisele, kütusele, elektroonikale, kodutarvetele, rõivastele, ravimitele ja meelelahutusele.

Keskmine eestimaalane maksis esimeses kvartalis pangakaardiga Eesti ja välismaa füüsilistes müügikohtades ja e-poodides kuus keskmiselt 511 euro eest. Sellest kõige enam (201 eurot) kulus toidu ja esmatarbekaupade ostmiseks. Erinevate tööstuskaupade ostmiseks, nagu elektroonika- ja kodukaubad, sporditarvikud, mööbel, raamatu- ja lillepoekaup, ehte- ja kellapoekaup, kulutati keskmiselt 57 eurot inimese kohta kuus.

Söögikohtades, restoranides ja muudes õhtu veetmise kohtades (nt ööklubid, baarid) maksti 45 eurot kuus inimese kohta. Seejuures tellitakse viiendik söögikohtadest ostetavast toidust rakenduste kaudu koju või töökohta. Võrreldes eelmise aastaga tundub huvi väljas söömise vastu olevat kasvanud.

Kütuse ja muude tanklates tehtud ostude eest maksti kuus 36 eurot, ravimitele ja enda ravimisele kulub ühel eestimaalasel kuus keskmiselt 28 eurot – pool sellest summast jääb apteeki, kuid märkimisväärne osa hambaarsti juurde ja prillipoodi.

Võrreldes eelmise aastaga on kulutused kõikides sektorites kasvanud. Erandiks on sae- ja ehitusmaterjalide poed ning tööriistakauplused.