Autentsed suvemajakesed on taas popid
Suvila omamine on aasta-aastalt muutunud üha populaarsemaks ning selle põhjuseks võisid olla koroona-aegsed piirangud, mil inimestel oli aega mõelda kohast, kuhu saaks linnast n-ö põgeneda ja samas ka aiakasvatusega tegeleda.
Veel viis aastat tagasi polnud autentsed suvilad inimeste hulgas populaarne kinnisvara, mida endale soetada taheti. Needki, kes seesuguse kinnisvara ostsid, pigem lammutasid olemasoleva maja maha ja ehitasid asemele kaasaegsema ilmega kodu. Praeguseks on aga pilt muutunud ja paljud perekonnad on just autentsete suvemajakeste otsingul, mida endale suvila eesmärgil ka osta.
Näiteks mõned nädalad tagasi müüs Kinnisvarabüroo Uus Maa maakler ja Harjumaa osakonna juht Meelis Paldre ühele Tallinnas elavale perekonnale Saku kõrval Metsanurmes asuva vanaaegses stiilis suvila.
"On väiksemad lapsed ja tahaks sellist linnalähedast kohta, kus saab natukene murulapipeal midagi toimetada ja mõne peenra teha. Sellist maitserohelist, mitte kartulivagusid hakata ajama, aga nipet-näpet, et saaks veeta suvekuud sellises kohas," rääkis Meelis Paldre.
Paldre ütles, et Harjumaa näitel saab öelda, et suvilaid otsivad ja ostavadki perekonnad, kellel kuni 10-aastased lapsed ja kes eluga Tallinnas rahul, aga soov on näiteks vaheaegadel ja suvel linnast siiski kuskil rohelisuses viibida.
"Tahetakse, et oleks lastel võimalus lihtsamalt õues veeta aega koolivaheajal. Kui on 40+ inimesed, siis nemad vaatavad odavama hinna järgi sellist asja, millest saaks ikkagi ehitada aastaringse elamise."
Seda, et autentsed suvemajakesed on taas popid ja n-ö noortepärased, kinnitas ka Järvamaal tegutsev Arco Vara kinnisvarabüroo maakler Lea Kerma.
"Minu meelest on trend läinud selliseks, et oma inimene ehk Järvamaa inimene pigem omaks päris oma maja, kui ta üldse nagu mõtleb sellist rohelappi. Viimased paar aastat on näidanud, et meile Järvamaale tulevad vanadesse suvilatesse või ütleme nn nõukaaegsetesse suvilatesse Tallinna inimesed," rääkis Lea Kerma.
See, mis tallinlasi Järvamaale tõmbab, on hind. Eestimaa südamesse on võimalik autentset suvilat soetada vahemikus 35 000 – 50 000 eurot.
"Need nõukaaegsed suvilad, mis olid sellised väikesed karbikesed, neid sai veel mõned aastad tagasi ka 20 000 euro eest. Aga täna vist ei ole ühtegi sellist tehingut, mis oleks alla 30 000 euro," ütles Lea Kerma.
Võrdluseks Harjumaal või selle lähiümbruses jäävad keskmiselt vanakooli suvilate müügihinnad, kus paarkümmend aastat pole ka remonti tehtud, 55 000 –70 000 euro vahele. Suvilad, mis sellest hinnapiirist kallimad, kuid samuti remontimata ja näiteks ka merest kaugel, jäävad pigem müügikuulutusega pikemaks ajaks.
"See viimane, mis mul läks üle 90 000-eurose hinnaga Metsanurmes, see oli siis kohe näha, et inimesed olid hoolsalt suhtunud nii majasse kui ka aeda. Ta oli väga heas korras suvila mõistes – krunt oli suhteliselt suur, 1000 ruudu piiris ja kuna taga oli veel selline valla üldmaa, siis oli seal väike metsatukk ja tekkis sellist avarust ja rohelist muljet juurde," rääkis Meelis Paldre.
Nii Paldre kui ka Kerma ütlesid, et ehk on suvilate populaarsuse taga koroona ja piirangud, mil inimestel oli aega mõelda kohast, kuhu saaks linnast n-ö põgeneda ja teistest eemal olla, aga kus saaks viljeleda ka sellist rohelisemat eluviisi.
"Alguses otsiti talumaju, aga need talumaja hinnad on läinud ilmselt ka nii palju kõrgemaks, et neid kas ei soovita osta sellise raha eest või siis polegi mõtet nii palju raha välja käia, kui ikkagi otsustatakse, et põhielukoht on Tallinn, aga tahetakse lihtsalt välja sõita," lisas Lea Kerma.