Uuskasutusrattalaadal püüdsid jalgrataste kõrval esimese asjana pilku hoopiski kitarrid.

"Kuna mu uus hobi on kitarrid, siis kindlasti ei saanud ma neid koju jätta. Jalgrattad ja kitarrid tunduvad minu arust nagu kokku sobivat," rääkis Edek, kes oli välja pannud enda korda tehtud pillid ja sõiduvahendid.

Esimesed rattad olid juba ostjad leidnud, kuid Edeki sõnul pole kauplemine tema jaoks peamine. "Ma nende müümisele väga rõhku ei panegi, mulle meeldib inimestega suhelda ja ma saan kodus neid ka väga edukalt müüa," lausus ta.

Edek tunnistas, et ilmselt külastajad ei oska pillimüüki oodata, kuid lootis mõne kitarri siiski müüa.

Eemal oma rattaid müüv Allan oligi üht pilli plõnnimas.

"Tegelikult mul ei ole mitte midagi vaja, mul on liiga palju rattaid, mul on liiga palju kitarre," ütles Allan. Küll aga jäi talle silma pill, millist tal veel ei olnud ja nii ta uuriski Edekilt, palju see ka maksab. "Kaks sotti," kõlas vastus ja Edek lisas, et tegu on 1930. aastate Itaalia pilliga.

Laadal oli üksikute rattamüüjate kõrval ka ettevõtteid, kes pakkusid suuremat valikut. Hinnad olid nii kahe- kui ka neljakohalised. Esimest korda rattalaadale tulnud Hedele hinnad sobisid, sest koju viidi kolm kasutatud ratast.

"Tegelikult tulime kõige suuremale lapsele ratast otsima, aga tema suurust me ei leidnudki. Leidsime mehele, endale ja siis keskmisele lapsele," ütles Hede.

14 aastat rattatöökoda pidanud perekond Selirand hakkas parandamise kõrvalt hiljuti ka kohvikut pidama. Laadal olidki nad väljas peamiselt kohvikuna, kuid tuli aidata ka paari rattakella paigaldada.

"Minitöökoda on kaasas, kui on vajadus kellelgi, siis reaalselt saab teha. Isegi õhukummid on kaasas, aga tõsist remonti ei saa ikkagi niiviisi teha" ütles pereisa Marten.

Päris töökojal on aga käed-jalad tööd täis, sest inimestel oli suur huvi rattaid korda teha ja järjekorrad olid pikad, tunnistas tütar Katriin.

"Kõik tööd ei ole sellised, et ootad, jood kohvi ära ja ratas on korras, läheb ikka natuke kauem," rääkis Marten Selirand. "Aga kiired tööd ongi meil nii, et põhimõtteliselt klient joob kohvi, sööb saia ja siis saab ratta tagasi."

Kellel ei õnnestunud laadal oma ratast müüa, sai selle annetada Uuskasutuskeskusele.