Ühishaud avastati Narva raekoja kõrvale rajatava Stockholmi väljaku ehitamise käigus.

Eestis on varemgi vanu matmispaiku avastatud, kui tavaliselt on tegemist kalmistutega. Siin aga maeti inimesed linnakeskkonda majade vahele. Mitusada aastat vanad luustikud viiakse säilitamiseks ja uuringuteks Tartu Ülikooli arheoloogialaborisse. 

"Praegu me teame, et on maetud hauda täiskasvanud naine, ütleme kuskil üle 40 aasta vana ja vähemalt üks kahe-kolme aastane laps, üks imik ja veel üks väike laps. Tõenäoliselt on tegemist mingisuguse õnnetusega, näiteks mingi sõjasündmuse käigus, katku või ka näiteks näljahäda käigus," rääkis luu-uurija Martin Malve.

Selle sügavuse järgi ja kihistuste järgi, kuhu nad maetud on, võiks öelda, et see võiks olla kuskil 17. sajandi teine pool või 18. sajandi algus. Sinna jääb väga palju Eestit laastavaid sündmusi ja just kuna tegemist on sihukese ainulaadse leiuga, täitsa ootamatu ja kindlasti ta räägib nende haiguste ja katku kohta ja nende õnnetuste kohta meile täpsemalt, siis on teaduslikult oluline see säilitada," sõnas Malve.