Maanteemuuseumi jõudis Eesti masinatööstuse ime

Teisipäev oli tähtis päev Eesti tehnikaajaloo huvilistele, sest maanteemuuseumi kogusse jõudis silmapaistva masinaehitusinseneri Arnold Volbergi konstrueeritud, kodumaise masinatööstuse imeks peetav teehöövel V-1.

Paide teedemasinate tehases valmistati neid ainult 122 eksemplari, kuid ükski originaal pole säilinud. Toonase Nõukogude Liidu esimene iseliikuv teehöövel taastati originaaljooniste järgi Silver Maidla metallitöökojas Põltsamaal.

Paides 1948. aastal valminud teehöövli taastamiseks kulus ligi neli aastat. Kuldsete kätega meister Silver Maidla ütles, et kõige suurem töö oli raami ettevalmistamine, kusjuures see tuli kokku panna poltidega, keevitust kasutati 75 aastat tagasi üsna vähe.

"Originaalosadest on ainult mootor, esisild, käigukast, tagasild, mis on lõigatud juppideks ja sealt siis kombineeritud vastavaks selle masina jaoks parajaks," lausus Maidla.  

Teehöövli taastamises osales kümmekond vanatehnikahuvilist üle Eesti. Idee käis välja Raimo Unt, tallinlane Tõnis Pappel muretses ja tegi korda mootori ning kõik vajalikud agregaadid.  

"Kuna nad olid Vene veoauto GAZ AA agregaadid, mille peal see teehöövel oli tehtud, neid juppe ikkagi on, olgugi et nende olukord ei ole kiita olnud," ütles Pappel.  

Maanteemuuseumi peavarahoidja  Rain Rikas ütles, et teehöövel V-1 on tõepoolest täiesti unikaalne masin. 

"See on mitte üksnes Eestis esimesena ehitatud, konstrueeritud iseliikuv teehöövel, vaid terve omaaegse suure Nõukogude Liidu esimene iseliikuv teehöövel. Ja oma aja kohta oli see haruldane selles osas, et see oli hüdrauliliselt juhitavate tööorganitega masin. Nõukogude Liidus hakati järgmist teehöövlit tootma aasta hiljem," lausus Rikas.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: