Venemaa proovib võimalikult palju kahjustada tsiviilobjekte Ukrainas. Miks ta seda teeb?

Venemaal ei ole rindel edu ja kuna ei saa Ukrainat sõjaliselt otsese meetodiga murda, üritavad nad seda kaudsete meetoditega. Nad proovivad kokku kukutada rinde taustsüsteemi, hävitades Ukraina energeetikat, majandust ja kogu taristut, mis hoiab rinnet toimimas. Kaudsete mõjude jõudmine rindele võtab küll kauem aega, aga see on peamine põhjus.

Kas põhjus võib olla ka selles, et rahukõnelused on tõenäoliselt novembri esimestel päevadel tulemas ja proovitakse tekitada teatud meelsust? Venemaa tahab näidata ennast võimsamana ning tõestada, et nad võivad üle Ukraina igal pool kahju tekitada ja nemad dikteerivad sõjas kõike.

See on kindlasti Venemaa modus operandi – nad üritavad kognitiivse sõjapidamise domeenis labaselt valetades proovitakse näidata ennast paremas seisus kui nad tegelikult on, et kujundada läbirääkimiste foon endale soodsamaks.

Kas saabuv sügis ja eelkõige talv võib õhuterrorit mõjutada ja muuta või jätkavad venelased samas vaimus?

Ma arvan, et nad jätkavad samas vaimus. Kui vaatame rinde seisu, siis on seal põhimõtteliselt tekkinud patiseis. Mõnes lõigus on ukrainlased edukamad, teises lõigus on venelased natuke edukamad, aga põhimõtteliselt rinne seisab igal pool või liigub minimaalselt.

See on üks meetod, mis neile on jäänud: üritada Ukrainat murda riigi majanduse, energeetikataristu ja kõige muu lõhkumise kaudu. Alates juulist on Ukraina energeetikataristut rünnatud üle 2000 korra ja olukord on Ukraina jaoks kindlasti raske.

Nad küll edukalt parandavad kõike, kuid ei suuda ilmselt lõpuni kõike taastada. Inimestele esmase elektri, soojuse ja valguse tagamise poole nad ikkagi püüdlevad.

Kui me rindejoone poole vaatame, kas talv võib venelastele midagi muuta? Annab see neile eelise või seab piirangud nii neile kui ka ukrainlastele?

Külm ilm ja lumi mõjub mõlemale poolele täpselt samamoodi. Vaadates, kuidas sõda praegu on kulgenud, võib öelda, et halb ilm on kindlasti eeliseks ründajale – vahet ei ole, kumb pool ründab. Kui sa ei saa oma droone lennutada, kaob olukorrateadlikkus väga kiiresti.

Ukraina eesliin on suhteliselt hõredalt mehitatud ja nad loodavad palju sellele, et suudavad just oma õhuvaatlusega tagada tühikute katmise nende üksikute positsioonide vahel, mis eesliinil on. Kui drooni õhku saata ei saa, sest tiivikud jäätuvad, tuul on liiga tugev või sajab lund, siis see avab võimaluse ja see kehtib mõlemale poolele. Ründajal on halva ilma kattevarjus kindlasti oluliselt lihtsam edasi liikuda.

Mida saavad venelased rohkem teha, kui ukrainlastel on vähem droone õhus, olgu segajaks lumesadu või külm ilm?

Ma arvan, et nad üritavad jätkata sedasama väikeste gruppidega infiltreerumistaktikat, mida nad on siiani rakendanud. Aga kui avaneb võimalus, miks mitte tuua järjekordselt mängu rühma või kompanii suuruse soomusgrupiga rünnak teatud piirkonnas, kus see võimalik on.

Kui maapind on külmunud, avab see võimalused seal, kus praegusel aastaajal seda teha ei saa – arvestame, et on sügis. Kogu Ukraina must muld, mis imab vett nagu käsn, muutub põhimõtteliselt põhjatuks ja takistab igasugust liiklust. Aga kui tuleb külmalaine, saavad mõlemad pooled jällegi nii roomiku kui ka rattaga liikuda seal, kus täna ei saa.

Venelaste edu on kokku kuivanud. Kui vaatame terve aasta lõikes, on venelaste netovõit kõigest umbes 70 ruutkilomeetrit. Kas see tähendab, et venelased on oma rindetaktikaga kuidagi ummikusse jooksnud?

Võib öelda, et kogu rindejoon on stagneerunud ja suhteliselt staatiline. Venemaa ei ole suutnud vaatamata oma suuruseelisele Ukraina üle seda eelist aasta jooksul kehtestada. Põhimõtteliselt on kõik eeldatud suvised suurpealetungid liiva jooksnud. Ei ole leitud kuldvõtit, millega Ukraina rindest edukalt läbi murda. Käib sammhaaval edasi nügimine, aga nagu matemaatika näitab, tegelikult edu ei ole.

Seda 70 ruutkilomeetrit tõenäoliselt eduks pidada ei saa, pigem näitab see ukrainlaste edu?

Ma arvan, et see näitab, et ukrainlased on suutnud leida hea vasturohu venelaste rünnakutele. Venelased üritavad rünnaku intensiivsust kindlasti üleval hoida. Kui vaatame venelaste kaotuste arvu eile või üleeile, kus oli kogu sõja kõige suurem kaotuste arv, üle 2200, siis see näitab, et intensiivsust ei ole kohe mitte mingil moel alla lastud. See on ikkagi päris kõrge. Venelased pressivad vahendeid valimata, inimeludest hoolimata, aga ukrainlased seisavad kindlalt.

Venelased on sel aastal rindejoonel kaotanud üle 350 000 mehe, mis näitab, et nad on panustanud väga suurelt, aga edu pole nad sellisel kujul saavutanud.

See on tüüpiline Vene strateegia või taktika: proovitakse massiga suruda lootuses, et ühel hetkel Ukraina rinne kusagilt käriseb. Lükatakse järjest kehasid peale lootuses, et kuskil ei jagu ukrainlastel moona, droonid saavad otsa või ei jätku suurtükimoona. Sealt tekib auk, mass saab läbi valguda ja tekitada mingisuguse taktikalise edu, mille pealt siis operatsiooniline edu luua.

Tegelikult on ukrainlased ise tekitanud kärisemise Vene rindejoonde. Kui me räägime operatsioonist Vivaldi, mis on nüüd ametlikult ka lõppenuks kuulutatud ja kus ukrainlased said tagasi üle 270 ruutkilomeetri maad, siis mis selle edu võti seal õigupoolest oli?

Nagu selle operatsiooni läbi viinud korpuse ülem ütles, siis Vivaldil on tegelikult neli aastaaega, nii et ei saa öelda, et see läbi on. See võib olla ukrainlaste poolt ka sõjakavalus. Lisaks sellele, et nad võtsid 270 ruutkilomeetrit tagasi, puhastasid nad lisaks ära mitusada ruutkilomeetrit halli tsooni.

Ma arvan, et nad suutsid enne ründavate tegevuste alustamist lahinguvälja edukalt kujundada. Avalike allikate väitel hakkasid nad põhimõtteliselt venelaste logistikat hävitama paarkümmend kuni sada kilomeetrit rinde sügavuses. Võtsid maha droonioperaatorid, proovisid eesliini lähistel venelaste juhtimispunktid maha suruda või hävitada ning hetkel, kui mehed hakkasid päriselt liikuma, jätkati ründamist kogu venelaste rinde sügavuses. Tekitati kohalik ülekaal ja tänu sellele mindi edukalt edasi.

Mida nad veel väga edukalt tegid, oli see, et nad suutsid hoida kõike väga hästi salastatuna – operatsiooniline julgeolek oli väga tugev. Vähesed infokillud tulid pigem Vene sõjablogijatelt, kes hakkasid indikeerima, et on mingi oht, ukrainlased ründavad ja seal juba vaikselt käriseb. Ukraina poolt hoiti informatsiooni minimaalsena ja seda hakati avaldama alles nädalaid, isegi mitu kuud hiljem.

Venelastel on komme väga sagedasti teatada, et nad on Ukrainas mingisuguse linna või küla vallutanud. Putinile tehakse ametlikke ettekandeid, kuigi tegelik olukord seda ei kinnita. Miks nad nii teevad ja valetavad?

Ilmselt üks asi on see, et see on nende loomuses, aga see on süsteemi loomulik osa: sa valetad selleks, et näidata ennast paremana ja näidata tulemusi. See on kindlasti ka osa venelaste kognitiivse domeeni sõjapidamisest, et kujundada avalikku arvamust ja näidata, kuidas nad on võimsad, suudavad, on võidukad ning liiguvad pidevalt edasi. Seda tehakse kahes suunas, nii Lääne poole kui ka siseriiklikult, et hoida jätkuvalt rahva toetust sõja taga.

Kas seal võib olla ka lihtsalt see, et alamad ja ülemused valetavad järjest ülespoole, et oma nahka hoida?

Seda kindlasti. Ma just vaatasin üks päev X-is, et on tekkinud uus trend – nad teevad lausa tehisintellektiga videoid sellest, kuidas nad on kuhugi külale või kõrgustikule jälle Vene lipu püsti pannud. Eks nad ilmselt päästavad selle kaudu oma nägu.

Kas lahingus ja rindejoonel oli päriselt näha, et vahepeal Starlink oli ja siis jälle ei olnud?

Tegelikult Starlink jäi püsima, lihtsalt seal oli piirang kõikidele objektidele, mis liikusid teatud kiirusest kiiremini. Nagu ma olen avalikest allikatest aru saanud, piiras see ennekõike ukrainlaste keskmaalööki, mis ulatub umbes saja kilomeetri kaugusele rindejoonest ja millega hävitati venelaste logistikat sügavuses. Need droonid olid enamasti Starlinki ühendusega. Kui nad ületasid kiiruspiirangut, mis oli Starlinkile peale pandud, läksid need löögid teatud ajaperioodil lörri. Tundub, et hetkel on piirangud maha võetud ja löögid jätkuvad.