Hea tava kohaselt on üks kahest Tallinna linnavolikogu aseesimehest olnud opositsiooni esindaja. Kuni selle aasta riigikogu valimisteni täitis seda ülesannet Kristen Michal, aga kuna peale valimisi asus ta tööle kliimaministrina, tuli volikogule uus aseesimees leida.

Edasi läksidki arengud põnevaks. Kuigi opositsioonierakonnad olid juba peale kohalikke valimisi kokku leppinud, et volikogu aseesimehe valimisel toetatakse Reformierakonna esindajat, siis nüüd otsustas oma õnne proovida ka EKRE ja seadis üles Mart Kallase kandidatuuri.

Keskerakond sattus sellest aga segadusse – kumba toetada? Osa andis oma hääle EKRE-le (tegid mingi kokkuleppe?), osa jättis lihtsalt hääletamata. Valituks osutumiseks vajalikku volikogu enamuse tuge ei saanud paraku kumbki kandidaat.

Kuna esimesel korral asi ebaõnnestus, tuli minna teisele katsele. Reformierakond, Eesti 200 ja Isamaa läksid aseesimehe valimisele vastu ühise kandidaadiga, kelleks oli samuti siinkirjutaja. EKRE ülejäänud opositsiooniga koostööd teha ei soovinud ja jätkas oma kandidaadiga.

Enne teise hääletusvooru algust saatis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kalle Klandorf laiali aga kirja, milles teatas, et Keskerakond ei toeta kumbagi kandidaati ja opositsioon leidku uued. Jah, see on see sama Keskerakond, mis riigikogus praegu tuliselt opositsiooni õiguste eest võitleb.

Eks see muidugi kummaline nõudmine oli, aga kuna valituks osutumine nõuab volikogu enamuse tuge ja meie soov oli vältida piinlikku olukorda, kus volikogu aseesimehe valimine taas läbi kukub, tegime vastusammu ja seadsime koos Isamaa ja Eesti 200-ga ühiseks kandidaadiks Tallinna endise linnapea ja rahvusraamatukogu ülesehitaja Ivi Eenmaa. EKRE esitas ikka Mart Kallase.

Paraku ajalugu kordus. Segaduses olev Keskerakond lasi kasti tühjad sedelid ja nii jäi pealinna volikogule teine aseesimees valimata.

Mis edasi? Eks me saa lähiajal teada, miks Keskerakond kuidagi otsustada ei suuda. Võib-olla tasub tagamaid otsida nende dramaatilisest siseelust. Nägime ju kõik, kuidas Mihhail Kõlvarti katse Jüri Ratas Keskerakonna esimehe troonilt kõrvale lükata ebaõnnestus. Järgmise aasta suvel toimuval kongressil avaneb tal selleks muidugi uus võimalus, aga nii kaua tuleb ka vastu pidada.

Oma käike kavandades on Kõlvart kindlasti mõelnud sellele, et tema linnapeana jätkamine oleneb sellest, kui hästi Keskerakonna Tallinna linnavolikogu fraktsiooni hääled peavad ja murekohaks on, et keskfraktsioonis leidub ka Jüri Ratase toetajaid. Võib-olla on tal mõistlik hoida oma positsiooni kindlustamiseks aseesimehe koht praegu vabana, et lisahäälte saamiseks seda ise kellelegi pakkuda. Või proovib ta lihtsalt lüüa kiilu opositsiooni vahele, et ajal, mil tema positsioon on nõrk, ei tuleks kõik koos tema vastu.

Selge on aga see, et keskerakondlastest linnajuhtide otsustamatus on probleem. Kui linnajuhid ei suuda otsustada, ei saa kavandada teetöid, kinnitada planeeringuid ja selle kõige tulemusena linn lihtsalt ei arene. Tulemuseks on meie kõigi elukvaliteedi langus, nagu Kesklinna elanikud praegu ilmselt juba tunnevad. Tallinlased väärivad paremat juhtimist.