Aseesimehe kinnitamiseks oli vaja vähemalt 40 poolthäält, kuid Reformierakonna kandidaat Sander Andla sai 29 ja EKRE kandidaat Mart Kallas 15 häält. Kehtetuid sedeleid oli 30.

Opositsioonile kuuluva teise aseesimehe koht on praegu Reformierakonna käes, aga kuivõrd sellel kohal oli ministriks siirdunud Kristen Michal, on vaja volikogule uut aseesimeest. Reformierakonna fraktsioon otsustas uueks aseesimeheks esitada Sander Andla.

Kuid oma kandidaadi, fraktsiooni esimehe Kallase, esitas ka EKRE. See tähendas, et opositsiooni hääled löödi lahku ning kumbki kandidaat vajalikke hääli kokku ei saanud.

"Uut valimist neljapäeval ei korraldatud, sest tulemused oleksid olnud samad. Kahe nädala pärast, järgmisel korralisel istungil kogunetakse uuesti ja proovitakse veel kord volikogule teine aseesimees leida," teatas EKRE pressiteates.

Andla sõnul hüppas EKRE tagant ära varem sõlmitud kokkuleppelt. Opositsiooni kuuluvate Reformierakonna, Eesti 200, EKRE ja Isamaa fraktsiooni kohtumisel lepiti kokku, et teise aseesimehe koht jääb Reformierakonnale ning et neli volikogu komisjoni aseesimehe kohta läheb EKRE-le ja Eesti 200-le ning kaks Isamaale.

Andla ütles, et suhtles enne volikogu istungit Isamaa ja Eesti 200-ga, kes lubasid kokkulepitut asutada. "Ainus, kes ei austanud, oli EKRE, ja eks see annab aimu, mis nad asjast arvavad," lausus ta.

Andla lisas, et kuivõrd Kallas sai 15 poolthäält, EKRE-l on saadikuid aga seitse, võib vaid arvata, kust kaheksa häält tuli. "Pole põhjust arvata, et Eesti 200 ja Isamaa kokkulepet ei austanud ning raske on uskuda, et sotsiaaldemokraadid EKRE poolt hääletasid," märkis ta. See jätab ainsa võimaluse, et Kallase poolt hääletas ka osa Keskerakonna saadikuid.

Andla sõnul kohtuvad opositsiooni fraktsioonid uuesti juba reedel, et olukorda arutada.

Kuivõrd järgmine kord üritab volikogu uut teist aseesimeest valida tõenäoliselt alles kuu aja pärast, on volikogu seni ilma teise aseesimeheta.

Kallas: EKRE esitab uuesti minu kandidaadiks

Mart Kallas ütles ERR-ile, et see on tõesti olnud tava, et teise aseesimehe koht läheb suurimale opositsioonierakonnale, kuid peale riigikogu valimisi on olukord vähemalt EKRE jaoks muutunud.

"Mingid kokkulepped, traditsioonid ega hea tava ei kehti enam. Me nägime seda riigikogu aseesimehe valimistel, kus Isamaa fraktsioon andis oma toetuse Jüri Ratasele. Mis kokkuleppest me võime Talllinnas veel rääkida? Ja kellega kokku leppida? Reformierakonnaga? Kes on  Toompealt all-linna toonud laimamise, sildistamise, tühistamise, ja valetamise. EKRE ei ole kunagi lubanud toetada noorpoliitik Sander Andlat mingisuguses positsioonis," lausus ta.

Kallas lisas, et kust tulid tema toetuseks kaheksa häält väljastpoolt EKRE fraktsiooni, tema siiani ei tea.

Reede õhtul toimunud opositsioonifraktsioonide kohtumisel jäi EKRE endale kindlaks ja esitab Kallase uuesti teise aseesimehe kandidaadiks.

Esimeseks aseesimeheks valiti Jürgenson

Ka koalitsioonile kuuluvale esimehe aseesimehe kohale tuli volikogul valida uus inimene, sest senine aseesimees Tiit Terik (Keskerakond) kinnitati neljapäevasel istungil abilinnapeaks. Keskerakond esitas aseesimehe kandidaadiks Marek Jürgensoni ning volikogu kinnitas ta uueks aseesimeheks.

Volikogu määras Jürgensonile ka hüvitise, milleks on 50 protsenti palgalisele volikogu aseesimehele ettenähtud töötasust.

Volikogu aseesimehe töötasu on sama, mis Tallinna abilinnapeadel, 1. aprilli seisuga on see 7012 eurot. Seega saab Jürgenson hüvitist kuus 3506 eurot.