Mõõkvaalad õppisid Gibraltari lähistel jahte ründama

Emamõõkvaal oma järglasega, pilt on illustreeriv
Emamõõkvaal oma järglasega, pilt on illustreeriv Autor/allikas: SCANPIX/Center for Whale Research/SWNS

Teadlaste hinnangul on üks Ibeeria poolsaare kandis elav mõõkvaal õppinud väiksemaid veesõidukeid uputama ning seda käitumismustrit on temalt õppinud ka teised mõõkvaalad.

Mõõkvaal, kellele on antud nimeks White Gladis on Pürenee poolsaare lähistel rünnanud kolme jahti ning kaks neist ka uputanud, kirjutas teadusuudiste portaal Livescience. Teadlaste sõnul on Gladis tõenäoliselt varem sattunud mõne veesõidukiga traumat tekitanud kokkupõrkesse või jäänud kalavõrkudesse kinni ning on kättemaksuks asunud väiksemaid jahte ründama.

White Gladise rünnakuid on õppinud järgi tegema ka teised piirkonnas asuvad mõõkvaalad, kes on samuti asunud aluseid rammima. Kuna vanema mõõkvaala kombeid õpivad nooremad mõõkvaalad, võib selline käitumine sealse piirkonna mõõkvaalade seas kesta mitu põlvkonda.

Näiteks 2. mail rammisid kuus mõõkvaala jahti Bavaria 46, mis seilas Gibraltari lahes Maroko Tangeri rannikulinna lähistel. Mõõkvaalade rünnak sõidukile kestis laeval olnute sõnul tund aega. Kuigi jaht ei uppunud, tekitasid mõõkvaalad sõidukile ulatuslikke kahjustusi.

Eelmine selline teadaolev intsident toimus 2022. aasta novembris Portugali ranniku lähistel. Tollal uppus üks veesõiduk Viana do Castelo sadama lähistel, kui mõõkvaalade rammimise tõttu aluse kere mõranes ning sellesse tungis sisse merevesi. Laevameeskonna päästis Hispaania rannavalve.

Mõlema intsidendi puhul nägid laeval olijad, kuidas nooremad mõõkvaalad kopeerivad ühe suurema mõõkvaala ründetegevust. Esimesed teated agressiivsetest mõõkvaaladest Pürenee poolsaare rannikul pärinevad 2020. aasta maikuust. Tolle aasta septembris keelasid Hispaania võimud seilamise riigi loodeosa ranniku lähistel peale 29 kinnitatud mõõkvaala rünnaku.

Mõõkvaalad on sotsiaalsed loomad ning on võimelised teineteiselt õppima. Briti leht The Telegraph juhtis tähelepanu, et näiteks David Attenborough' dokumentaalfilmis Frozen Planet II oli stseen, kus on näha mõõkvaalasid tegemas koostööd, et tekitada laineid, mis ajaks hülged jääpankadelt merre. Mõõkvaalad söövad võimaluse korral ka hülgeid.

Portugali Aveiro ülikooli bioloogiadoktor Alfredo López Fernandez kinnitas portaalile Livescience, et enamik veesõidukite kokkupuuteid mõõkvaaladega on siiski inimeste jaoks ohutud. Alates 2020. aastast on jäädvustatud rohkem kui 500 kokkupõrget mõõkvaaladega ja ainult kolm alust on uputatud. USA Washingtoni ülikooli mõõkvaalateaduri Deborah Gilesi sõnul võib mõõkvaalade ebatavaline käitumine olla ka mänguline ning ajutine trend.

Pürenee poolsaare lähistel elavad mõõkvaalad on kriitiliselt ohustatud mõõkvaalade alapopulatsioon.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: Livescience

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: