Oluline Venemaa-Ukraina sõjas laupäeval, 17. oktoobril kell 12.55:

- Zelenski: Venemaa korraldas ühe suurima rünnaku Ukraina energiataristule;

- Ukraina õhurünnak tabas Vene energiarajatist 2400 kilomeetri kaugusel Surgutis;

- Rjazani naftatöötlemistehas sulges pärast Ukraina rünnakut ühe peamise töötlemisseadme;

- Vene asepeaminister: puudu on umbes viis protsenti bensiinist;

- Venemaa rünnakutes hukkus reedel kaheksa inimest, elektrita jäi üle miljoni;

- Belgia lubab tarnida Ukrainale veel tänavu kümme hävitajat F-16;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1950 sõdurit.

Zelenski: Venemaa korraldas ühe suurima rünnaku Ukraina energiataristule

Venemaa väed korraldasid öösel ühe suurima koordineeritud rünnaku Ukraina energiataristu vastu, tabades mitmes oblastis enam kui 15 elutähtsat elektritootmis- ja ülekanderajatist, teatas president Volodõmõr Zelenski laupäeval. Tema sõnul käivad kogu riigis erakorralised taastamistööd.

"Eile korraldasid venelased ühe oma suurima rünnaku Ukraina energiataristu vastu: rünnati enam kui 15 elutähtsat elektritootmis- ja energiaülekanderajatist Ukraina eri piirkondades," ütles Zelenski.

"Taastamistööd jätkuvad ning neisse on kaasatud kõik vajalikud teenistused ja kõik Ukraina energiaettevõtete käsutuses olevad ressursid. Tänan kõiki, kes töötavad peaaegu vahetpidamata, et elektrivarustus taastada," vahendas väljaanne Kyiv Post presidendi sõnu.

Zelenski sõnul oli kõige ulatuslikumad häired Ukraina loode- ja keskosa linnade elektrivõrkudes. Ta nimetas eelkõige Lutskit, Rivnet, Žõtomõri, Vinnõtsjat, Šepetivkat, Slavutat ja Netišõnit.

Täiendavad rünnakud ning allakukkunud rakettide ja droonide tükid kahjustasid energiataristu rajatisi ka Harkivi, Kiievi ja Dnipropetrovski oblastis ning mujal riigis.

Ukraina riigipea sõnul näitab rünnakute ulatus Venemaa sihipärast taktikat, mille eesmärk on kurnata kohalike omavalitsuste remondireserve ja hajutada Ukraina tehnilisi pääste- ning taastamismeeskondi enne külmade talveilmade saabumist.

Reede õhtul kella 19-st laupäeva hommikul kella seitsmeni kasutasid Vene väed Ukraina tsiviilelektrivõrkude, kommunaaltaristu ja elamupiirkondade ründamiseks enam kui 320 ründedrooni.

Rünnakulaine hõlmas nii reaktiivmootoriga kui ka tavapärase kolbmootoriga Shahed-tüüpi ründedroone, väikeseid tiibraketilaadseid ründevahendeid ning tiib- ja ballistilisi rakette.

"Kuigi meie sõduritel õnnestub märkimisväärne osa neist alla tulistada, on Venemaa rünnakute ulatusel ja pidevusel – eriti energiataristu vastu suunatud löökidel – kahjuks palju negatiivseid tagajärgi," märkis Zelenski

Ukraina õhurünnak tabas Vene energiarajatist 2400 kilomeetri kaugusel Surgutis

Ukraina ründas reedel edukalt Surguti gaasikondensaadi stabiliseerimise tehast Venemaal, mis asub Ukraina piirist 2400 kilomeetri kaugusel. Tegemist on Venemaa energiagigandi Gazpromi olulise objektiga.

Veebis jagavad pealtnägijad rünnaku tagajärgedest tehtud kaadreid, kus on näha ulatuslikku tulekahju.

❗️❗️BREAKING: Ukrainian Defense Forces struck the Surgut Condensate Stabilization Plant in Russia's Khanty-Mansiysk region, roughly 2,400 km from Ukraine's border. The Gazprom facility processes gas condensate and produces motor and aviation fuel, with capacity of 12 million tonnes a year. #Russia

— NOELREPORTS (@NOELreports) October 16, 2026

Rünnakut kinnitas Handi-Mansi autonoomse ringkonna kuberner Roman Kuhharuk. Tema sõnul puhkes droonirünnaku tagajärjel tööstusobjektil tulekahju.

"Praegu hindavad spetsialistid tekitatud kahju ulatust ja iseloomu. Hoian olukorral isiklikult silma peal. […] Palun teil säilitada rahu," kirjutas kuberner. Kuhharuk ei nimetanud ettevõtet ega öelnud, kes rünnaku korraldas.

"Kaitsevägi tabas Surguti gaasikondensaadi stabiliseerimise tehast," teatas Ukraina aktivist ja vabatahtlik Serhii Sternenko, kes oli varem toonase kaitseministri Mõhhailo Fedorovi nõunik.

Tehas asub Ukraina piirist enam kui 2400 kilomeetri kaugusel.

Ühismeedias jagatud videotes on näha suurt tulekahju ja tihedat tumedat suitsu tööstusettevõtte territooriumil.

Rünnakut kajastanud väljaanne The Kyiv Independent rõhutas, et saa sõltumatult kinnitada, et väidetavalt tabamuse saanud objekt oli Surguti gaasikondensaadi stabiliseerimise tehas. Ukraina ametnikud ei ole rünnaku eest avalikult vastutust võtnud.

Surguti gaasikondensaadi stabiliseerimise tehas on Venemaa suurim nafta- ja gaasikondensaadi segu ümbertöötlemise tehas ning sellel on riigi jaoks kriitiline tähtsus. Tehas toodab mootori- ja lennukikütust. Selle töötlemisvõimsus on 12 miljonit tonni toorainet aastas. Ettevõte on oluline mootorikütuse tarnija nii Lääne-Siberis kui ka kogu Venemaal.

Väidetav rünnak toimus ajal, mil Kiievi ja Washingtoni vahel on tekkinud vaidlus Ukraina rünnakute üle Venemaa nafta- ja energiataristule.

USA president Donald Trump on süüdistanud Ukraina rünnakuid Venemaa naftatöötlemistehaste vastu ülemaailmsete kütusehindade tõusus. Energiaeksperdid on selle väite vaidlustanud. Ukraina ja Euroopa ametnike sõnul ähvardas Trumpi administratsioon lõpetada luureinfo jagamise ja relvatoetuse, kui Kiiev ei lõpeta Venemaa energiaobjektide ründamist.

9. oktoobril teatas Trump kokkuleppest, mis võimaldab Venemaal tarnida diislikütust USA-sse ja maailmaturule hoolimata pärast Moskva täiemahulist sissetungi Ukrainasse kehtestatud sanktsioonidest. Seejärel leevendas Venemaa diislikütuse ekspordipiiranguid. Kaks päeva hiljem teatas Trump sellest, mida ta nimetas Venemaa ja Ukraina vaheliseks "energiavaherahu kokkuleppeks". Ukraina ametnikud ütlesid, et Kiievit ei olnud kokkuleppest ette teavitatud.

Ukraina peatas esialgu pärast teadet rünnakud Venemaa naftatöötlemistehaste vastu, samal ajal kui Venemaa jätkas Ukraina energiataristu ründamist. 15. oktoobril ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Kiiev lõpetas rünnakupausi, kuna Moskva jätkas rünnakuid. "Piirang on tühistatud. Sellega on kõik," ütles Zelenski.

Sellele järgnesid Ukraina õhurünnakud Rjazani naftatöötlemistehastele.

Rjazani naftatöötlemistehas sulges pärast Ukraina rünnakut ühe peamise töötlemisseadme

Venemaa Rjazani naftatöötlemistehas sulges neljapäeval toimunud droonirünnaku järel ühe oma peamistest toornafta destilleerimisseadmetest, teatas uudisteagentuur Reuters viitega kahele tööstusharu allikale.

Allikate sõnul sundis droonirünnak tehast sulgema CDU-6 nime kandva seadme, mis on üks rafineerimistehase peamisi töötlemisüksusi. Ka eelmisel kuul tuli see pärast rünnakut seisata. Viimases rünnakus said kahjustada ka mitu tehase torujuhet.

Allikad ütlesid Reutersile, et Rjazani rafineerimistehases on veel kolm peamist toornafta destilleerimisseadet – CDU-1, CDU-3 ja CDU-4. Need töötavad endiselt ning võivad CDU-6 seiskumise mõju osaliselt leevendada.

Moskvat kütusega varustavat Rjazani naftatöötlemistehast on tänavu korduvalt rünnatud.

Tehase aastane töötlemisvõimsus on 17 miljonit tonni ehk ligikaudu 340 000 barrelit päevas. Seal on võimalik toota aastas 3,4 miljonit tonni bensiini ja 3,8 miljonit tonni diislikütust.

Ukrinformi teatel puhkes Rjazani naftatöötlemistehases pärast droonirünnakut tulekahju ööl vastu 15. oktoobrit.

Vene asepeaminister: puudu on umbes viis protsenti bensiinist

Venemaa siseturul püsib bensiinipuudus ligikaudu viie protsendi tasemel, kuid võimud ja naftafirmad püüavad puudujääki katta kodumaise tootmise suurendamise ja teistest riikidest bensiini importimisega, ütles Venemaa asepeaminister Aleksandr Novak.

"Autobensiini puhul on olukord siseturul endiselt üsna pingeline, kuigi viimastel nädalatel on see paranenud. Näeme seda tanklates ja piirkondades valitseva olukorra põhjal. Sellest hoolimata on turul endiselt osaline puudujääk, mis ulatub umbes viie protsendini," rääkis Novak pärast Moskvas toimunud foorumit "Venemaa energianädal" (РЭН-2026) antud intervjuus telekanalile Vesti.

Ta tuletas meelde, et turu tasakaalustamiseks on naftafirmad suurendanud kütusetootmist ja lükanud edasi naftatöötlemistehaste plaanilisi remonditöid. Ülejäänud puudujääki aitab katta imporditav bensiin.

Varem teatas Novak, et Venemaa jätkab bensiini ostmist välismaalt vähemalt käesoleva aasta lõpuni. See on vajalik siseturu varustamiseks ja kütusevarude täiendamiseks.

Venemaa rünnakutes hukkus reedel kaheksa inimest, elektrita jäi üle miljoni

Venemaa rünnakutes hukkus reedel Ukrainas vähemalt kaheksa inimest ja 60 sai vigastada. Rünnakutes tabati kaht kaubanduskeskust ning elektrivõrgule antud löökide tagajärjel jäi elektrita üle miljoni inimese, teatasid ametnikud.

Harkivi linna kolmes linnaosas toimunud rünnakutes hukkus 71-aastane naine ja 58-aastane mees ning veel 12 inimest sai haavata, ütles oblasti kuberner Oleh Sõnehubov. Varem oli ta teatanud kolmest hukkunust.

Ametnike sõnul sai õhtul toimunud Venemaa uutes rünnakutes vigastada veel üheksa inimest.

Donetski oblasti rindejoone lähedal asuvas Kramatorski linnas hukkus rünnakutes kaks inimest.

Veel kaks inimest sai surma Dnipropetrovski oblastis.

Ukraina energiaministeerium teatas reede õhtul, et remondimeeskonnad taastasid elektrivarustuse enam kui miljonile inimesele, kes olid jäänud reedel Venemaa rünnakute tõttu elektrita. Pole teada, kui paljud inimesed olid endiselt elektrita.

Poolaga piirnevas Loode-Ukraina Volõõnia oblastis hukkus toiduainete töötlemise ettevõttele antud droonilöögis üks inimene ja sai vigastada veel kaheksa, ütles oblasti kuberner Roman Romanjuk. Tema sõnul oli hommikul ajutiselt elektrita 370 000 inimest, kellest 100 000-le taastati hiljem elektrivarustus.

Volõõnia oblasti pealinnas Lutskis võib elektrikatkestus kesta vähemalt 24 tundi, teatas linnapea Andri Razumovski.

Romanjuki sõnul jätkusid droonirünnakud kogu päeva vältel. Neis tabati tolliterminali ning Kovelis süttis ligikaudu kümme veoautot. Kovel asub Kiievist Poola suunas kulgeva tähtsa magistraali ääres.

Ametnike sõnul tabasid teised rünnakud vähemalt kaht kaubanduskeskust: üht rindejoone lähedal asuvas põhjaosas paiknevas Sumõ linnas ja teist naabruses asuvas Rivne oblastis. Need on viimased juhtumid Venemaa rünnakute reas, mille sihtmärgiks on olnud kaubanduskeskused ja turud.

Sumõ päästeteenistuse avaldatud fotodel oli näha põrandale pritsinud verd ja kahjustatud kaubanduskeskuse sissepääsu.

Rivne oblastis hukkus droonirünnakutes, mis tabasid suurt kaubanduskeskust ja teisi objekte, üks inimene ning sai vigastada seitse inimest, ütles oblasti kuberner Oleksandr Koval.

Ukraina energiaministeeriumi teatel jäi pärast rünnakuid piirkonna energiataristule suur osa Rivne linnast ja selle ümbrusest elektrita.

Belgia lubab tarnida Ukrainale veel tänavu kümme hävitajat F-16

Belgia tarnib Ukrainale veel sel aastal kümme hävitajat F-16, ütles Belgia peaminister Bart De Wever.

"Ukraina vajab hädasti lahinguvalmis hävitajaid ja meie saame sellesse panustada," ütles De Wever pärast kohtumist president Volodõmõr Zelenskiga Brüsselis Euroopa Ülemkogu kohtumise kõrval.

"Tarnime tänavu kümme lennukit. Oleme F-35 tarnetega seotud viivituste tõttu veidi graafikust maha jäänud, kuid need lennukid hakkavad nüüd kohale jõudma, mis võimaldab meil saata Ukrainale F-16 hävitajaid," ütles peaminister.

Belgia moderniseerib oma õhuväge USA-s toodetud hävitajatega F-35 ning on teatanud, et annab osa oma F-16 lennukitest Ukrainale üle.

Septembril ütles Zelenski, et Belgia annab Ukrainale aasta lõpuks üle kolm USA-s toodetud hävitajat F-16.

De Weveri sõnul vajab Ukraina neid lennukeid kiiresti, sest need on üks relvasüsteemidest, millega saab kaitsta riiki Venemaa reaktiivmootoriga droonide eest.

Reaktiivmootoriga droon Geran-5 lendab kõrgemal ja kiiremini ning seda on õhutõrjel märkimisväärselt raskem alla tulistada.

Venemaa ründab nendega Ukraina tsiviiltaristut, sealhulgas supermarketeid, koole, kaubanduskeskusi, telekommunikatsioonitaristut, andmekeskusi, tanklaid ja meditsiiniasutusi. Zelenski ja De Wever arutasid ka võimalust tarnida Ukrainale F-16 hävitajate jaoks vajalikku laskemoona.

F-16 hävitajaid kasutatakse nii ründe- kui ka kaitseoperatsioonidel. Ukraina on rakendanud neid Venemaa rakettide ja droonide tõrjumiseks õhurünnakute ajal. Samuti saab lennukeid kasutada rakettide tulistamiseks Venemaa positsioonide pihta rindejoonel.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1950 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 562 970 (+1950);

- tankid 12 415 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 25 554 (+2);

- suurtükisüsteemid 51 266 (+24);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2221 (+4);

- õhutõrjesüsteemid 1710 (+2);

- lennukid 449 (+0);

- kopterid 356 (+0);

- maapealsed robotisüsteemid 2962 (+4);

- operatiivtaktikalised droonid 566 883 (+1396);

- tiibraketid 5130 (+0);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 163 883 (+329);

- eritehnika  4835 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.