Sõja varjus kogub hoogu salakaubavedu Poolasse

Kuritegelikud organisatsioonid kasutavad sõjaga tekkinud suurt kaubavoogu, et salakaupa vedada. Kui Poolasse veetava salakauba hulk on mitmekordistunud, siis Eestis või laiemalt Euroopas mure nii suur ei ole.
Kuritegelikud rühmitused kasutavad sõja tõttu tekkinud tihedat liiklust Poola-Ukraina piiril, et Poola viia salakaupa kirjutab Poola ajaleht Rzeczpospolita.
Laskemoon, relvad, narkootikumid, sõidukid ning lisaks aktsiisikaubad – näiteks salasigaretid või ka valuuta – Poola piirivalve leiab seda kõike üha rohkem. Tänavu esimeses kvartalis ulatus kokku salakauba väärtus 16,3 miljoni euroni, mullu esimese kvartalis oli see 8,2 miljonit eurot. Pea kahekordne tõus.
Eesti siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi rääkis, et salakaubaveo kasv käib tihti kriisidega üheskoos. "Piiril ei ole ju mõistlik ja mõeldav sellises ajaaknas kontrollida põhjalikult igat sõidukit, igat inimest, igat veost. See probleem on olemas – see on teadvustatud. Küsimus on tasakaalus. Meile on oluline, et kaubad ja asjad praegu liiguksid. Sellega on hetkel hinnatud, et kaasnevad riskid on hetkel aktsepteeritaval tasemel."
Kui veel 2021. aastal pidas piirvalve kinni üle 1400 ühiku laskemoona või relvi väärtusega üle 7000 euro, siis mullu leiti üle 8300 ühiku väärtusega üle 57 000 euro.
Kuid palju salakaubast ei ole sõjaga seotud. "Kasvõi salasigaretid või alkohol, kõike seda on ju võimalik vedada. Ja arvestades, millised hinnad on Ukrainas ja millised hinnad on Lääne-Euroopas, siis kõik see on tegelikult tulus äri," ütles Mägi.
Isegi kui relvadele võib kurjategijatel olla Ukrainas ligipääs, on nende jõudmist edasi Euroopas võimalik piirata. "Sigarette ja alkoholi saab vedada vabale turule. Tulirelvadel peab olema ju keegi tellija, neid niisama igaks juhuks ei veeta kuhugi, et äkki õnnestub maha müüa," kirjeldas Mägi.
Isegi kui piiril kõike ei tabata, saab Poola relvavedajate püüdmisega hästi hakkama, ütles Mägi. Tihti ongi tähtsam tabada ka tellija. "Seoses sellega, et lõigatakse ära tellija, lõigatakse ära ka turg, selliste relvade väljavedu kaotab oma mõtte."
Praegu ei ole seega põhjust paanikaks, ütleb Mägi, mure Poolast pigem edasi ei levi. Sealjuures ei ole Eesti relvade sihtriigiks. Samas peab Euroopa olema valmis veel aastaid sõja tõttu hoogu kogunud kuritegevusega võitlema, isegi kui sõda lõppeb.
"Tegelikult on ju Ukraina pinnal tohutu hulk relvi ja tehnikat, mis võivad olla kuskil omanikuta, võivad sattuda selliste inimeste kätte, kes otsustavad selle kuhugi viia. Seda probleemi jagub veel pikkadeks aastateks," rääkis Mägi.
Toimetaja: Barbara Oja