Kui lubada praegu valijatel kasutada nutitelefonis hääletamise rakendust, siis ei saaks riik teha valijarakenduse ja autentsuse kontrolli ning valijarakenduse levitamine läheks valimisteenistuse kontrolli alt Google'i ja Apple'i kätte, selgus vabariigi valimiskomisjoni istungil mai keskpaigas.

Valimiskomisjon märkis, et oluline on teadvustada kõiki riske, mis m-hääletamisega kaasnevad; praeguseks välja töötatud tehnilised lahendused ei võimalda neid riske piisavalt maandada ning m-hääletamine ei ole võimalik üksnes valimiskomisjoni otsuseid muutes, vaid eeldab valimisseaduste muutmist.

Kuivõrd veebipoodide, rakenduste levitamise ja uuendamisega seotud riskid on liiga suured ning need tegevused ei ole valimisteenistus kontrolli all, ei saa m-hääletuse rakendust Euroopa Parlamendi valimistel praegusel moel kasutada, ütles istungil valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.

Cybernetica AS-i ekspert Sven Heiberg ütles, et kontroll valijarakenduse omandamise üle läheb olulisel määral riigi valimisteenistuse käest ära. Heiberg tõi välja kolm olulist riski: esiteks pikeneb valijarakenduste kriitiliste uuenduste omandamiseks vajalik aeg ning kontroll valijarakenduse levitamise üle läheb paljuski valimisteenistuse käest ära. Selle asemel hakkavad rakenduse levitamise üle olulist kontrolli omama tehnikahiiud Google ja Apple.

Teiseks ei saa teha valijarakenduse autentsuse ja terviklikkuse kontrolli. Eriti suur on probleem Apple'iga, kelle puhul ei ole IOS-i platvormil mingit kontrollivõimalust valijarakenduste toimimise üle, märkis Heiberg. Seega tuleks Apple'it lihtsalt usaldada.

Google`i puhul on olukord pisut lihtsam ning valimisteenistuse eksperdid saavad veenduda, et see, mida Google`i poest saab alla tõmmata, on see rakendus, mida valimisteenistus on volitanud kasutama.

Valimiskomisjoni esimees Oliver Kask ütles ERR-ile, et kui probleemiks on tuvastamine, millist rakendust valija üldse kasutab: kas see on autentne ning kas seal võib olla probleeme, mida rakenduses olla ei tohiks.

"Senimaani on ainus programm allalaaditav valimised.ee lehelt. Nutiseade eeldab, et see on allalaaditav Apple'i või Google'i poest. Need poed ei ole Eesti riigi kontrolli all. Nendega on küll võimalik teha head koostööd ja usaldada me neid ka suurel määral saame, aga lõplikku kindlust või kontrolli tagada on võimatu. Riigiasutusel pole võimaik kontrollida, kas tegu on õige rakendusega seal poes. Kui hääletajatel tekivad äpi allalaadimisega või käivitamisega probleemid, siis on kasutajatoe abi keeruline pakkuda," rääkis Kask.

Kolmas risk on samuti märkimisväärne: nutivalijarakendusega antud häält ei saa ilmtingimata kontrollida. Kuivõrd m-hääletamise rakendusel on sama kontrollimise protokoll, mis tavavalijarakendusel ehk QR-kood, siis oleks kontrollimiseks vaja teist nutiseadet.

Kask märkis, et inimestel tavapäraselt ei ole kaht nutiseadet, kasutada kontrollimiseks pereliikme või sõbra nutiseadet aga ei tohiks. "Sinna jääb jälg, kelle poolt hääletasid, see ei taga hääletamise salajasust," ütles ta.

Lisaks võib probleemiks osutuda äpis kiirete muudatuste tegemine.

"Kui on vaja kiiresti tehnoloogilisi muudatusi programmi teha, siis praegu on see võimalik loetud minutitega. (Äpi)poodides võtab parandatud rakenduse üleslaadimine kindlasti tunde kui mitte päevi. E-valimiste läbiviimine muutub sellisel juhul suureks probleemiks," lausus Kask.  

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) infosüsteemide arenduse osakonnajuhataja Alo Einla ütles, et oluline on teha otsus, kas europarlamendi valimistel kasutada m-hääletamist, võimalikult kiiresti.

Koitmäe sõnul võib vajalikuks osutuda fikseerida seadusega, millistele tingimustele peab nutiseadmega hääletamine vastama. "Juhul kui me riske aktsepteerime, siis tuleks, võimalik et seaduse tasemel, määratleda, millistele tingimustele nutiseadmetega hääletamine peaks vastama," lausus ta.

Koitmäe lisas, et kui kõik probleemid, mis riskihinnangus välja toodud, ei saa õiguslikku alust, siis hakkab neid küsimusi lahendama riigikohus, kes on aga juba praeguseks märkinud, et regulatsioon ei ole selge.

M-hääletamine tähendab, et elektrooniliselt häält andes ei pea selleks enam arvutit omama, vaid saab kasutada ka näiteks nutitelefoni või tahvelarvutit.