Venemaa on Mihkelsoni sõnul oma kontrolli Valgevene üle üha suurendamas ja see vähendab ka Valgevene liidri Aljaksandr Lukašenka otsustusõigust.

"Täna me peaksime teadma seda, et Valgevene puhul pole ju tegemist iseseisva riigiga. Kahjuks Valgevene on juba aastast 2020, kui rahvarevolutsioon maha suruti, sisuliselt ikkagi Venemaa poolt de facto okupeeritud riik. Ja see viimane samm, mis kinnistab Venemaa ülemvõimu Valgevenes, on ju otsus viia Valgevene territooriumile taktikalised tuumarelvad, mis saavad olema Venemaa kontrolli all. See muudab ka Lukašenka enda otsustusõigust veel väiksemaks," rääkis Mihkelson.

Mihkelsoni hinnangul on Moskva tuumarelvade paigutamise peamine eesmärk liita Valgevene senisest tugevamalt enda külge.

"Samal ajal, kui käib jõhker, brutaalne, genotsiidi mõõtmetega sõda Ukraina riigi hävitamiseks – ja Venemaa ei ole sellest ju vähimalgi määral loobunud –, siis täpselt samal ajal, aga varjatumal moel võtab Venemaa üle Valgevenet. Samal eesmärgil, et laiendada impeeriumi piire. Ja kuna Valgevene on ka puht geograafilise asukoha tõttu strateegiliselt tähtis, siis igal juhul igasugune ka militaarne tegevus Venemaa poolt seal, muu hulgas tuumarelva viimine Valgevene territooriumile ohustab ka meie julgeolekut," rääkis Mihkelson.

Tuumarelvade paigutamisest Valgevene territooriumile ei olnud Mihkelsoni hinnangul Lukašenkal võimalusi keelduda. "Ainus tugi, majanduslik tugi on Venemaalt ja ka tema režiimi püsima jäämise osas ja ega Lukašenkal midagi öelda polnud. Tuumarelvad on Venemaa ühene samm näitamaks, kelle kontrolli all on tegelikult Valgevene territoorium," sõnas Mihkelson.

Nädalavahetusel ilmusid spekulatsioonid, et Lukašenka tervis on halvenenud, kuid kinnitust need leidnud ei ole. Mihkelsoni hinnangul levitatakse selliseid jutte ilmselt seetõttu, et Valgevenes on Lukašenka võimult lahkumist pikka aega oodatud.

"Mõnes mõttes seda nii Moskvas kui ka nende valgevenelaste seas, kes tahaks näha Valgevenet ilma diktaatorita. Aga eks tal on sitkust piisavalt palju, et oma võimutoolist kinni hoida," ütles Mihkelson ja tõdes, et samas tekitab diktaatori võimalik ametist lahkumine alati küsimuse, mis saab edasi.

Mihkelson selgitas, et üks spekulatsioon on see, et Lukašenka järeltulija võib olla tema poeg Viktor Lukašenka. Samas võib Mihkelsoni hinnangul Valgevene võimuvahetuse kõige tähtsam seos tulla Ukrainas käiva sõja lõpuga.

"Kui Ukraina võidab sõja, siis on selge, et ka need pataljonid, kes praegu Valgevene poolelt võitlevad Ukraina püsimajäämise eest, ei jää ju Ukrainasse ja kindlasti saab olema surve Valgevene deokupeerimisele kaugelt kõrgem kui me oskame praegu ette kujutada."

Mihkelsoni sõnul ei saa diktatuuri tõttu öelda, et Lukašenka positsioon Valgevenes oleks nõrk. Ta selgitas, et pärast 2020. aasta augusti proteste on võimuvastane meelsus vaigistatud ning paljud protestijad on võimude sihikul.

"Valgevenes on ametlikel andmetel 1500 poliitvangi. Meelsus Valgevenes rahva hulgas on see, et tänaval praegu teha midagi on ülimalt ohtlik. Aga usun, et ka tänasel päeval enamik Lukašenkat ei toetaks, kui neil oleks võimalus vabalt valida," lisas ta.