"Mis selle nädalavahetuse lugudesse puutub, siis need põhinevad kõik – nii palju, kui ma olen suutnud tuvastada – ühel allikal ja selle allika informatsioon ei ole leidnud kinnitust mujalt. Ja praeguseks, esmaspäeva ennelõunaks, on suhteliselt selge, et Lukašenko on Minskis taas välja ilmunud ja levivad teated kohtumisest Vene keskpanga juhi Elvira Nabiullinaga. Ehk siis ma arvan, et need kuulujutud, mis nädalavahetusel levisid Lukašenko haigestumisest, ei vastanud tõele," rääkis Koplimaa esmaspäeval ERR-ile.

Lukashenko is now meeting with Elvira Nabiullina, the head of the Central Bank of Russia, in the Palace of Independence in Minsk. He isn't in hospital in Moscow.
1/2 pic.twitter.com/2s2kBNIgQU

— Belarusian Hajun project (@Hajun_BY) May 29, 2023

Tema sõnul ei ole seetõttu alust ka lootustel, et Lukašenko asemel võib peagi keegi teine riiki juhtima asuda ning selleks on mehhanism paika pandud. "Eks seda teab arvatavasti ainult Lukašenko ise ja võib-olla mõned inimesed Venemaal. Selliseid kuulujutte ja arvamusi levib – räägitakse näiteks Valgevene parlamendi eesistujast kui võimalikust Lukašenka mantlipärijat, kuid minu isiklik arvamus on, et praegu ei ole Lukašenko kuhugi minemas ja hoiab oma võimust kinni nii kaua kui võimalik," tõdes Koplimaa.

Vene tuumarelvade toomine on Valgevene jaoks katastroof

Kommenteerides Lukašenko eelmise nädala teadet, et Vene tuumarelvade Valgevenesse toomine on juba alanud, ütles Eesti eriesindaja, et selle mõju saab olema katastroofiline: "See on Valgevene kui iseseisva riigi tulevikule väga-väga ränk ja raske löök. See annab Venemaale väga palju võimalusi veelgi enam kontrollida elu Valgevenes, kontrollida olukorda igasugustel segastel aegadel."

Koplimaa sõnul annaks Vene tuumarelvade paiknemine Valgevene territooriumil siis, kui Lukašenko peaks mingile hetkel lahkuma ja riik võimuvaakumisse langema, Venemaa juhtkonnale "meeletul hulgal otsest mõjuvõimu Valgevene sisepoliitika üle".

"Selles suhtes on just Valgevene iseseisvusele tuumarelva paigutamine katastroofilise mõjuga," tõdes diplomaat.

Lisaks asub Valgevene territooriumil endiselt teadmata hulk Vene vägesid, mis saavad seal väljaõpet ning taastuvad sõjast Ukrainas, ütles Koplimaa.

"Nende väljaõpe Valgevene territooriumil kindlasti jätkub. Toimub Vene vägede roteerumine, mis tähendab, et osa väljaõppinud vägesid lahkub Ukraina suunas ja Valgevenesse tuuakse Venemaalt uusi mobiliseerituid või ka Ukraina sõjast puhkusele suunduvaid vägesid," rääkis ta. "Samuti tasub märkida, et oluline on Valgevene roll ka Vene sõjamasina tagalana – nii varustuse kui ka inimeste remondiks. See tähendab haiglate ja raviteenuste pakkumine Vene sõjaväele toob Venemaa sõjaväe esindajad sinna pidevalt juurde," lisas Koplimaa.

Peale selle kasutab Venemaa endiselt Valgevene õhuruumi ka oma agressiooni toetamiseks Ukrainas, rõhutas Koplimaa: "Kindlasti kasutatakse õhuruumi nii luuretegevuseks – jälgimaks, kus Ukraina väed on ja eeldatavalt ka rakettide väljatulistamiseks. See tähendab, et Vene lennukid Valgevene õhuruumist ründavad Ukrainat."

Valgevene vabatahtlike üksustest pole praegu võimupöörajaid

Kommenteerides eelmisel nädalal Poola meedias ilmunud artiklit, kus sealsete maavägede endine komandör rääkis Ukrainas sõdivatest Valgevene vabatahtlikest kui võimalikust jõust, mis võib liikuda oma kodumaale võimu pöörama, Koplimaa seda väga tõenäoliseks arenguks ei pidanud.

"See, et Valgevene vabatahtlikud üksused Ukraina sõjas osalevad ja osalevad Ukraina poolel kõige ägedamates lahingutes, on täiesti selge. Eelmisel nädalal maeti viis Valgevene päritolu Ukraina sõdurit, kes hukkusid Bahmuti all. Need on kindlasti üksused, mis on valmis töötama kõige raskemates oludes," rääkis ta.

"[Aga] praegu näha, et need üksused tormaks üle Ukraina piiri Valgevenesse ja seal võimu hakkaksid haarama, ei ole kindlasti realistlik. Sest ühelt poolt puudub Ukrainal huvi uut rinnet avada ja teiselt poolt pole need üksused eeldatavasti ka sellises suuruses, et nad märgilist rolli – vähemalt praegu – saaksid etendada," tõdes Eesti diplomaat. "Aga taas kord – kui peaks tekkima segasem periood, kus võimuhierarhia Valgevenes on segane või ei ole ta üleminekuperioodil täielikult välja kujunenud, siis võib juhtuda, et need üksused saavad omandada suurema rolli. Aga tänases status quo's sellist sissetungi Valgevene partisanide poolt ma realistlikuks ei pea," lisas Koplimaa.

Opositsiooni olukord keeruline

Kirjeldades Valgevene opositsiooni olukorda tunnistas Koplimaa, kes resideerub ka ise Vilniuses, kus elab suur osa Valgevene opositsionääridest, et nende olukord on raske.

"Need inimesed, kes töötavad Valgevene demokraatlike jõudude poolel, on pühendanud oma elu sellele, et hoida demokraatliku Valgevene ideed elus, nad töötavad-võitlevad väga-väga karmides oludes," rääkis Koplimaa.

Ta tõi eraldi esile Valgevenes kestva venestamise: "See, mis Valgevene ühiskonnas toimub, saab nimetada ainult täielikuks venestamiskultuuriks, kus valgevene identiteeti, valgevene keelt, valgevene kultuuri, valgevene ajaloolisi narratiive jõuliselt alla surutakse kuni selleni, et on teateid ka valgevene keele kasutamise karistamisest."

"Selles valguses näha, kuidas riik on kaotamas oma iseseisvust ja oma kultuuri, on kindlasti äärmiselt raske ja frustreeriv kõigile Valgevene demokraatlike jõudude esindajatele. Aga samavõrd suur on nende tahe teha midagi ja proovida seda olukorda muuta. See ei ole kindlasti kerge ka isiklikust vaatest, sest paljudel on sugulased ja perekonnad veel Valgevenes, kes on seal ohus. Ja teiselt poolt ei ole see kerge, kuna tulemusi on väga raske näha. Aga seda enam toetus neile jätkuvalt vajalik," rõhutas Koplimaa.