Riigi kaitseinvesteeringute keskuse taristuosakonna portfellijuht Mario Metsoja ütles, et Ämari-suuruse lennuvälja lennuraja katend tulebki välja vahetada iga 15 aasta tagant. Pidev lennuliiklus kulutab asfalti.

"Ämari lennuväli on tegelikult olnud väga aktiivses kasutuses viimased 13 aastat. Viimane suurem rekonstrueerimistöö tehti 2010. aastal," ütles Metsoja.

Selleks, et lennuväli ei läheks ootamatult rivist välja, on mõistlik remont praegu ära teha. Kuigi täpne eeldatav maksumus ei ole avalik, tõdes Metsoja, et see ulatub miljonite eurodeni.

"Peame väga lühikese ajaperioodi jooksul vahetama välja kogu lennuliiklusala katendi, remontima tehnosüsteemid, milleks on sadeveesüsteemid, valgustussüsteemid, rajamärgistus jne."

Ehitustööd kestavad järgmise aasta märtsist novembrini. Selleks ajaks kolivad liitlaste hävitajad Lätti. Kuid see ei tähenda, et Eesti õhuruum jääb valveta, kinnitas Eesti õhuväe staabiülem kolonel Janek Lehiste.

"Kui me vaatame meie riikide suurust ja õhuruumi suurust, siis õhuoperatsioonide mõistes need vahed on niivõrd marginaalsed, et operatsioonilise efektiivsuse mõistes mingit vahet ei ole, kas me teeme nüüd õhuturvet Ämarist või teeme seda Lätis Lielvārdest," selgitas Lehiste.

Siinsete liitlaste toetamiseks praegu Ämaris maanduvad transpordilennukid maanduvad järgmise aasta suvel Tallinnas. Kopterid aga saavad ka remondi ajal Ämarist lennata. Tõsiasi on see, et Ämari ei saa kunagi valmis, ütles Lehiste ning kirjeldas järgmisi vajadusi.

"Kõige elementaarsemad, kui vaadata – võimekus majutada ja toita liitlasi Ämaris. Praeguse seisuga on meil ikka teatav lagi ees. Kui tuleb rohkem inimesi, siis neid Ämaris praegu majutada ei saa."

Ka selle mure lahendamiseks valmistab kaitseinvesteeringute keskus hankeid ette.

"Selle aasta suuremad arendushanked on veel Ämari kasarmute ja hooldus-, õppegaraažide ning lisaks ka uue toitlustuskompleksi hange," loetles Metsoja.