Praegu on Ämaris kaheksa hävituslennukit. Ämari lennuraja ehitus algab, kui kevadilmad võimaldavad töid teha, ja hilissügiseks peaks tööd lõppema.

Õhuturberotatsioon toimub ehituse ajal Lätist.

"Lätlastega on see kokkulepe olemas. Teine kokkulepe, mille me saime, on see, et me ei pea selle aja jooksul kahte rotatsiooni. Me saame ühe rotatsiooniga hakkama. Selle kokkuleppe me tegime Saksa õhuväega. Sakslased katavad Eesti, Läti, Leedu õhuturvet Lätist," selgitas kaitseminister Hanno Pevkur.

Tegelikult on kaalutud ka uue raja ehitamist, ütles õhuväe ülem brigaadikindral Toomas Susi.

"See annaks juurde opereerida mõlemaid lennuradasid. Kui ühel rajal näiteks peaks midagi juhtuma, lennukil läheb telik katki, rada on kinni, siis lennukid saavad tõusta ja maanduda teise raja pealt," ütles Susi.

"Tõepoolest, me kaalusime seda, et teha üks ruleerimisrada juurde. Praegu Ämaris on üks pearada ja üks kitsam ruleerimisrada. Aga vaadates praegu rahakotile otsa, siis on prioriteedid mujal," rääkis Pevkur.

Õhuväe ülem ütles, et juurde oleks tarvis angaare ja eks nad ajapikku ka tulevad.

"See mõjutab hästi palju opereerimist, eriti talvistes tingimustes. Kui talvel lennukid on lume all, siis nende puhastamine võtab aega. Angaarist väljaruleerimine ja õhkutõus läheb tunduvalt kiiremini," selgitas Susi.

Liitlastele tuleb Ämarisse uus kasarmu ja suurem söökla.

Mis puudutab naabrite – soomlaste ja rootslaste – kutsumist tulevikus õhuturbevahetustes osalema, siis on kavas hoida senist joont, ütles Pevkur.

"Need liitlased, kes meil siin õhuturvet teevad, pigem tuleks Kesk- ja Lõuna-Euroopast. Väga lihtsal põhjusel – Rootsi ja Soome on meile nii lähedal, et hävitajate kiiruseid arvestades on see silmapilk, kui hävitajad siin oleksid. Ja soomlased saaksid vajadusel katta meid ka Soome baasidest," rääkis kaitseminister.

Ämaris saavad ehitustööde ajal maanduda ja sealt startida kopterid. Tehnika ja personali kohaletoomiseks kasutatakse vajadusel kas Läti õhuväe lennuvälja, tsiviillennuvälju, meretransporti või raudteed.