Kurikuulus USA topeltagent Robert Hanssen on surnud. Hanssen vahendas USA luureinfot Nõukogude Liidule alates 1985. aastast. Hanssenit peetakse osaliselt vastutavaks vähemalt kolme USA luure heaks töötanud Nõukogude kodaniku surma eest, kes pärast paljastamist hukati.

79-aastane endine spioon leiti surnuna oma vangikongist Colorado osariigi Florence'i föderaalvanglast. Vangla juhtkonna kinnitusel suri Hanssen loomulikku surma. Enne vahelejäämist oleks Hanssen võinud uhkeldada oma rikkusega, sest Nõukogude Liit maksis talle rohkem kui 1,4 miljonit dollarit sularahas, väärtpaberites, teemantides ja Rolexi kellades. Vastu sai Nõukogude Liit väga salajast julgeolekuinformatsiooni, sealhulgas üksikasju Nõukogude Liidus korraldatud USA luureoperatsioonides osalenud Nõukogude kodanike kohta. Tegelikult Hanssen rikkusega ei uhkeldanud, vaid elas suhteliselt tagasihoidlikku keskklassielu Virginia osariigi aedlinnaeramus, oma naise ja kuue lapsega.

Eluviisi silmatorkamatus oli ka põhjus, miks Hanssen nõnda pikka aega topeltagendina tegutseda sai. Hiljem tunnistas Hanssen, et tema reetlikkuse põhjuseks oli puhas kasuahnus ning mingit sümpaatiat kommunismi ja Nõukogude Liidu vastu ta ei tundnud. 1985. aastal oma Nõukogude ülemustele saadetud kirjas aga soovitab ta talle makstava töötasu jagada paljudesse väikestesse osadesse, sest suurema rahasumma ilmumine tema pangaarvele ärataks liigset tähelepanu.

Agendinime Ramon Garcia all tegutsenud Hanssen andis Nõukogude Liidule üle umbes 6000 saladokumenti ja 26 arvutiketast. Ta jäi vahele tollal uudse pealtkuulamistehnika tõttu, mille abil topeltagendi isik eksimatult kindlaks tehti. Tollal juba Nõukogude Liidu järeltulija Venemaa kasuks luuranud topeltagent võeti suurejoonelise operatsiooni käigus kinni 2001. aastal. Operatsioonis osales 300 USA luuretöötajat. Hansseni vahistamisel mindi välja kindla peale ehk ta vahistati hetkel, mil tema käes olid dokumendid, mida ta kavatses Venemaale edasi anda.

Ehkki Hanssen tegi oma tööd kavalalt, tunnistavad USA luureteenistused, et oma süü topeltagendi pikalt kestnud tegevuses on nendelgi ehk Hansseni isiku puhul ignoreeriti pikka aega täiesti selgeid ohumärke. Endine Föderaalse Juurdlusbüroo direktor Louis Freeh on kirjeldanud Hansseni tegevust kui üht kõigi aegade kõige reeturlikumat tegevust USA vastu.

USA valitsus otsustas, et ei nõua Hanssenile surmanuhtlust, kui ta edaspidi nendega ausat koostööd nõustub tegema. Tollase ülemkohtuniku John Ashcrofti sõnul oli Hanssenile õiglase karistuse leidmine paras katsumus. Ühtpidi tuli arvestada vahelejäänud topeltluuraja puhtsüdamlikku ülestunnistust ning koostöövalmidust, teisalt oli USA julgeoleku huvides tingimata vajalik, et Hanssen kogu oma ülejäänud elu trellide taga veedaks. Hansseni surm vanglas annab kinnitust, et kohtul tõepoolest õnnestus langetada neile tingimustele vastav otsus.