Harri Tiido: Vene luuramine ja mõjutustegevus Euroopas
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Venemaa luuretegevus. Teadupärast on Ukraina sõja ajal Vene diplomaate läänest massiliselt välja saadetud, Brüsselis olla seetõttu tihe koostöö Vene ja Valgevene agentide vahel, kuna valgevenelasi on vähem pitsitatud, märgib Tiido.
Tõik, et Venemaa luurab lääneriikides ja püüab erinevatel viisidel nende ühiskondi mõjutada, on juba vana ja kulunud jutt. Hiljuti käis ka meie meediast läbi teave selle kohta, et Venemaa esindust Euroopa Liidu juures juhtivat Kirill Logvinovi kahtlustatakse luuretegevuses. Ühelt poolt ei ole justkui üllatus, teisalt, pisut ebatavaline töökorraldus.
Venemaa luuretegevusest Euroopas on kirjutatud mitmete meediaväljaannete ühisuurimuse põhjal päris pikalt. Ka Eesti oli selles uurimises esindatud, kirjas on Holger Roonemaa Delfi lipu all.
Kirill Logvinov on kuulu järgi välisluure ehk venekeelse lühendi kohaselt SVR-i töötaja. Seda lisaks diplomaatilisele ametile. Kui ta mullu septembris Venemaa esindust Euroopa Liidus juhtima hakkas, oli ta ametlikult "ajutine asjur". Esinduse juhina vahetas ta välja Vladimir Tšižovi, kes oli selles ametis 17 aastat.
Muide, vahepeal teenis Brüsselis diplomaadi kattevarju all ka Tšižov poeg, kes töötas Venemaa esinduses NATO juures. Paraku saadeti ta luuramise pärast välja. Tšižov seenior jõudis kodumaale tagasi minnes sattuda ka Euroopa Liidu sanktsioonide nimistusse, seda juba Venemaa parlamendi ülemkoja ehk föderatsiooninõukogu liikmena.
Miks Logvinovi kahepalgeline tegevus pisut üllatav on, tuleneb sellest, et üldiselt esinduste juhid luurajatena ei tööta. Luuret juhib harilikult keegi pisut madalamal ametikohal olev diplomaat, kas asejuht, minister-nõunik, esimene sekretär või mida iganes. Muidugi on ka esinduse juhtidel, üldreeglina suursaadikutel, julgeoleku taust. Selle saavad nad põhimõtteliselt juba MGIMO-s ehk Vene ja endise nõukaliidu diplomaatide sepikojas.
Kui aga Logvinov jätkab ajutise asjurina, siis on oodata peatselt ka mõne suursaadiku nimetamist esinduse vormiliseks juhiks. Nagu öeldud, olla Logvinov SVR-i nimekirjas. See tähendab, et esinduses on veel ka sõjaväeluure ehk GRU ja julgeolekuteenistuse ehk FSB töötajad. Venemaal olla tava saata esindustesse erinevate eriteenistuste esindajaid. Sellega tekitatakse nende vahel konkurents ja pinge, et kõik teavad, et keegi omade seas jälgib neid.
Brüsselis olla Vene luuretegevuse tegelik pesa Venemaa saatkond Uccle'is. Ka Euroopa Liidu esinduse juurde akrediteeritud tegelastest osa pidavatki rohkem aega veetma seal, mitte aga esinduses.
NATO-s enam Venemaa esindust ei ole, vormiliselt pani selle kinni Venemaa ise, kuigi suhted olid jõudnud partnerlusest arktilisse külmusesse juba enne seda ja ega mingit koostööd niikuinii ei toimunud. Vene poole jaoks oli oma esinduste sulgemine vajalik sellekski, et samaaegselt nõuda NATO esinduse ja sõjaväelise sidepunkti sulgemist Moskvas.
Omal ajal NATO-s töötades oli võimalik venelaste käitumist lähemalt näha ja see oli päris huvitav kogemus. Enne meie liikmeks saamist oli Eesti esindus nii-öelda aia taga ehk väljaspool NATO peakorteri territooriumi ja Vene esindus oli minu mälu järgi otse meie kohal, järgmisel korrusel. Hiljem kolis Eesti esindus peakorteri juurdeehitusse.
Vestlustes NATO julgeolekuteenistuse töötajatega sai üsna peatselt selgeks, et enamus Vene esinduse töötajaist kuulub lisaks diplomaatilisele ametkonnale ka ühte varem mainitud kolmest eriteenistusest. Palusin meie esinduse töötajatele sel teemal ka briifingu teha ja see oli väga õpetlik.
Lisaks oli huvitav ka Venemaa esindajate käitumine peakorteris. Nende liikumine oli piiratud avaliku alaga. Mujale pääsemiseks oli vaja kaarti, mida neil ei olnud. Kuid avalikul alal siiberdasid nad pidevalt ringi. Ja kui näiteks NATO nõupidamisel, eriti ministeriaalidel, oli vaheaeg ja kõik valgusid avalikule alale, siis aktiviseerusid ka venelased. Neid võis näha tekkinud vestlusringide või ka dialoogide lähistele ujuvat ja selg ees liikudes püüdlikult kõrvu kikitamas.
Tollal tõusetus ka küsimus NATO tavast tasuda alliansi korraldatud konverentside ja muude foorumite külaliste kulud. Kuna Venemaa oli partnerriik, siis olid ka nemad nii-öelda makstud osalised.
Paraku tuvastasid Belgia ja NATO julgeolekud, et paljud foorumitel osalejad lendasid NATO raha eest kohale, asusid tasutud hotelli ja mõnel puhul said ka päevaraha, kuid seejärel kadusid omi asju ajama. Venemaa saatis seega rahulikult NATO kulu ja kirjadega kohale oma luurajaid, kes siis konverentsi asemel kas agentidega kohtusid või muid asju ajasid. Viimaks otsustati sellele praktikale lõpp teha, kuid kuidas see toimus, seda ma kas ei tea või ei mäleta.
Tollal juhtis Vene esindust endine piirivalvevägede kindral Konstantin Totski, kes oli omaette lahe kuju. NATO – Vene nõukogu kohtumistel tasus alati jälgida mitte teda, vaid tema taga istuvaid madalama taseme nn diplomaate. Kui nood närviliselt Totski esinemise ajal nihelema hakkasid, oli selge, et taat paneb jälle oma juttu. Korra anti talle selja tagant mingi paberileht, ta luges seda ja palus uuesti sõna. Märkis, et "siin mul kolleegid kirjutavad, et see, mida ma rääkisin, ei ole Moskva ametlik seisukoht. Võib-olla, kuid ma jään oma sõnade juurde." Tagumine rida nägi välja, nagu oleksid nad minestuse äärel.
Aga see selleks. Teadupärast on Ukraina sõja ajal Vene diplomaate läänest massiliselt välja saadetud, Brüsselis olla seetõttu tihe koostöö Vene ja Valgevene agentide vahel, kuna valgevenelasi on vähem pitsitatud. Omaette küsimus on minu jaoks näiteks Ungari ja tekkiv küsimus Slovakkia. Kui nende liidrite, seni eriti Viktor Orbáni, Moskva-meelseid esinemisi kuulata, siis tekib minul küll kahtlus, kas nad venelastega ka infot jagavad. Ja kui, siis mida.
Iseenesest oleks väga kasulik kas NATO-s või Euroopa Liidus mõne tundlikuma teema arutamisel laua ääres öelda, et meil on veel infot, kuid kuna laua ääres on ka riik, mille kaudu see võib koheselt Moskvale lekkida, siis jagame seda ainult kahepoolsel alusel usaldusväärsete liitlastega.
Venemaal on lisaks luuramisele ja Orbánile läänes ka nende poolt toetatavad poliitilised liikumised, mõjuagendid ja võimalused hübriidmõjutamiseks ning ebakindluse tekitamiseks. Seega on neil võimalusi veel küllaga, seni on neid vaid pisut näpistatud, kuid loodetavasti protsess läheb kiirenevalt edasi.
Viited lugemishuvilistele
- Russian diplomats still spying freely in Brussels - VSQUARE.ORG
- Russian diplomatic facilities serve as SIGINT nests in Europe - VSQUARE.ORG
- Russia's Far-Right Campaign in Europe | Lawfare (lawfaremedia.org)
- На крышах посольств РФ в Европе — почти 200 антенн, а высланные "дипломаты" их обслуживали. (dossier.center)
- Hungary let him spy for Russia, Slovakia didn't - VSQUARE.ORG
- Hungary let him spy for Russia, Slovakia didn't - VSQUARE.ORG
- Clare Daly - The Kremlin's Shady Horse (mouthpiece): An advocate for limiting military aid to Ukraine and the term 'proxy war'... | UACRISIS.ORG
Toimetaja: Kaupo Meiel