Eestil on oht mitte saavutada 2025. aastaks eesmärki võtta vähemalt 55 protsenti olmejäätmetest korduvkasutusse, selgub komisjoni reedel avaldatud teatest.

Samas on Eesti graafikus, et täita EL-i 2025. aastaks pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärk ning 2035. aasta olmejäätmete prügilasse ladestamise eesmärk.

Eesti võttis juba 2020. aastal ringlusse 71,4 protsenti pakenditest, kui EL-i eesmärk on 65 protsenti 2025. aastaks. Olemjäätmetest ladustas Eesti 2020. aastal prügilatesse 14,7 protsenti, aastaks 2035. peaks see osakaal EL-is langema alla 10 protsendi.

Komisjon toob Eesti kitsaskohtadena esile segajäätmete mehaanilise bioloogilise töötlemise ja põletamisrajatiste liiga suurt kasutusmäära -  Eestis kasutatakse suur osa jäätmetest energia tootmiseks: 2020. aastal oli jäätmete põletamise määr Eestis 43 protsenti, mis on tunduvalt kõrgem EL-i keskmisest (27 protsenti). Lisaks on Eestis kodumajapidamiste biojäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu määrad madalad.

Nende mahajäämuste parandamiseks soovitab komisjon kasutada majanduslikke stiimuleid jäätmete kodumajapidamistest eraldi kogumiseks, rakendada prügi äraviskamise eest tasu kehtestamist ning kehtestada munitsipaaltasandil kohustuslikud eesmärgid.

Euroopa Komisjon toob Eesti puhul esile ka andmekvaliteedi probleemid, mis on seotud lahknevustega kohaliku ja riikliku tasandi aruandluse vahel.

Komisjon soovitab Eesti võimudel toetada olmejäätmete korduvkasutamiseks ettevalmistamise ja pakendite korduvkasutuse süsteemide käivitamist. Samuti võiks omavalitsused või suuremad asustusüksused muuta vastutavaks kohustuslike eraldi kogumise eesmärkide täitmise eest. Seda võiks täiendada omavalitsustele rahaliste soodustuste või karistuste määramisega, olenevalt nende tulemustest.

Lisaks võiks Eestis kehtestada ka segaolmejäätmete põletamise maksu ning omavalitsustele tuleks anda selged suunised jäätmete äraviskamise eest tasu küsimise sisse seadmiseks, et motiveerida kodanikke jäätmeid sorteerima.

Euroopas tekib aastas inimese kohta üle poole tonni prügi

Eurooplased tekitavad iga inimese kohta aastas keskmiselt 530 kg olmejäätmeid, st kodumajapidamiste jäätmeid ja sarnaseid ettevõtetes tekkivaid jäätmeid.

Kuigi olmejäätmeid võetakse üha enam ringlusse ja ladestatakse prügilasse üha vähem, on need endiselt käitlemiseks üks keerulisimaid jäätmevooge, tõdes komisjon.

Euroopa Liidus võetakse umbes 50 protsenti olmejäätmetest ringlusse või kompostitakse ja 23 protsenti ladestatakse prügilatesse.

Pakendijäätmeid tekib üha rohkem: aastatel 2013–2020 kasvas pakendijäätmete kogus kogu EL-is 15 protsenti, ulatudes peaaegu 80 miljoni tonnini. Praegu võetakse umbes 64 protsenti pakendijäätmetest ringlusse, kuigi see osakaal on materjaliti erinev.

Ringlusse võetakse rohkem kui 75 protsenti paberi-, kartongi- ja metallpakenditest, kuid vähem kui 40 protsenti plastist, mis on probleemiks enamikus EL-i riikidest, kellest paljudel võib jääda saavutamata plastpakendijäätmete ringlussevõtu eesmärk.

Komisjoni reedel avaldatud aruande kohaselt on üheksa liikmesriiki (Austria, Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Saksamaa, Sloveenia, Taani ja Tšehhi) 2025. aasta eesmärkide saavutamisel graafikus, 18 liikmesriigil võivad üks või mitu 2025. aasta eesmärki jääda saavutamata. Eestil, Hispaanial, Iirimaal, Lätil, Soomel, Portugalil, Prantsusmaal ja Rootsil võib jääda saavutamata olmejäätmete eesmärk. Bulgaarial, Horvaatial, Küprosel, Kreekal, Leedul, Maltal, Poolal, Rumeenial, Slovakkial ja Ungaril võivad jääda täitmata nii olmejäätmetega kui ka üldised pakendijäätmetega seotud eesmärgid.