Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 8. septembril kell 5.55:

- Venemaa jätkas öösel õhurünnakuid Kiievile;

- Venemaal kaotas kaks hävitajat Su-35S;

- Ukraina droonid tabasid Taganrogi lennubaasis koptereid Mi-35 ja Mi-8;

- Angelina Jolie külastas Harkivi poksiklubi;

Venemaa alustas uuesti õhurünnakuid Kiievile

Venemaa ründas ööl vastu teisipäeva Kiievit ja teisi Ukraina piirkondi taas ballistiliste rakettide ja reaktiivdroonidega, andes sellega märku, et USA erisaadikute visiidi ajaks kehtestatud paus õhurünnakutes on lõppenud.

Kuigi USA presidendi erisaadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneri visiit möödus Kiievis ilma õhurünnakuteta, hakkas Venemaa kohe pärast nende lahkumist Ukraina pealinna pihta droone tulistama. Vaherahu jõudis lõplikult lõpule teisipäeva varahommikul, kui Venemaa korraldas Kiievile kombineeritud raketi- ja droonirünnaku.

Kohapeal viibivate väljaande The Kyiv Independent ajakirjanike sõnul kõlasid pealinnas plahvatused kohaliku aja järgi kella 03.30 paiku. Umbes kümme minutit hiljem kõmatas veel üks tugev kärgatus.

Kohaliku aja järgi kella 04.14 teatas Kyiv Independenti ajakirjanik Ženja Doluda kuni kuuest kiires jadas toimunud plahvatusest.

Teated järgnesid Ukraina õhujõudude hoiatustele, et Venemaa ballistilised raketid ja reaktiivründedroonid on teel Kiievi poole.

Viimastel andmetel on pealinnas droonide tõttu kahjustada saanud vähemalt kaks mitmekorruselist elumaja. Samuti puhkes tulekahju ühes laos ja teatatud on mitmete sõidukite kahjustustest.

"Ühte rünnakupaika on saadetud meedikud," ütles Kiievi linnapea Vitali Klõtško. Teave ohvrite kohta pole veel kättesaadav.

Õhurünnakute tagajärjed ei ole veel selged. Elanikel on soovitatud varjenditesse jääda.

Õhuhäiresireenid kõlasid öösel ka teistes Ukraina piirkondades, mille hulgas loodeosas asuvas Rivne oblastis ja teistes rindejoonest kaugelasuvates piirkondades.

Ukraina õhujõud hoiatasid öösel, et Venemaa lasi tõenäoliselt välja tiibraketid oma strateegilistelt pommitajatelt Tu-95 ja Tu-160.

Venemaa kaotas kaks hävitajat Su-35S

Venemaal Kurski oblastis põrkasid esmaspäeval kokku ja purunesid kaks Vene hävitajat Su-35S, teatasid ühismeediakanalid.

Õnnetuse asjaolusid ja tagajärgi ei ole veel avalikustatud, kuid Vene Telegrami kanali Vojevoda Veštšajet andmetel hukkus kokkupõrkes üks piloot, teine ​​aga jäi ellu.

️BREAKING: Two Russian Su-35S fighter jets collided in Kursk Oblast, according to Fighterbomber, a Russian source closely linked to military aviation. The cause of the collision is said to be unknown. pic.twitter.com/YqUHCTPQa9

— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) September 7, 2026

Hävitaja Su-35S on üks Vene õhujõudude peamisi relvasüsteeme, võrdselt Su-30 ja Su-34-ga. Nagu needki lennukid, on ka see varasema hävitaja Su-27 põhjalik edasiarendus.

Su-35S on neljanda põlvkonna mitmeotstarbeline reaktiivhävitaja, mida peetakse Venemaa üheks võimsamaks kaasaegseks hävitajaks, mis jääb alla vaid uuele lennukile Su-57.

Selle i väljatöötamist ajendasid disainerite ja sõjaväelaste soov muuta Su-27 "puhtast hävitajast" 4+ põlvkonna mitmeotstarbeliseks lennukiks, mis suudaks tõhusalt rünnata nii maa- kui ka õhusihtmärke.

Su-35S relvastuse valik on lai. Eelkõige saab see kasutada kaugmaa õhk-õhk-tüüpi raketti R-37M. Selle lennukaugus võib olla umbes 300 km. Su-35S on varustatud ka radariga N035 Irbis, mis tagab sihtmärkide tuvastamise märkimisväärsel kaugusel.

Venemaa õhu- ja kosmosevägi sai viimase partii Su-35S hävitajaid kätte selle aasta 27. augustil.

Ukraina luure teatel tabati pühapäeva öösel ajutiselt okupeeritud Krimmi poolsaarel ühtlasi vaenlase lennukit Su-24. Sõjaväeluure peavalitsus märkis, et lennuki kahjustuste ulatus on selgitamisel. 

Ukraina droonid tabasid Taganrogi lennubaasis koptereid Mi-35 ja Mi-8

Ukraina droonid tabasid esmaspäeval Taganrogi lennuväljal Venemaa koptereid Mi-35 ja Mi-8, teatas Ukraina sõjandusele ning kaitsetööstusele spetsialiseerunud meediaportaal Militarnyi.

Meediakanali andmetel tõestavad seda satelliidipildid, mida avaldasid mitmed analüütikud sotsiaalmeedias. Militarnyi informatsiooni kohaselt anti õhulöök Rostovi oblastis asuvale lennuväljale öösel.

"Üks kopter Mi-8 hävitati ja üks Mi-35 sai kahjustada," täpsustasid analüütikud.

Lennuväli asub umbes 40 kilomeetri kaugusel Ukraina riigipiirist ja seda kasutab aktiivselt Vene armee. Selle territooriumil asub 325. lennukiremonditehas, mis tegeleb transpordilennukite ja lennukite Il-76 remondiga.

Angelina Jolie külastas Harkivi poksiklubi

Hollywoodi staar ja humanitaaraktivist Angelina Jolie tegi oma viimase Ukraina-visiidi ajal üllatuskülastuse Vene tule all kannatavas Harkivi linnas asuvasse poksiklubisse, teatasid esmaspäeval riigi poksiliit ja klubi omanik.

Filmistaar, kes varem töötas ÜRO pagulaste erisaadikuna, on sõjast räsitud riiki külastanud vähemalt kaks korda alates sellest, kui Venemaa alustas 2022. aastal Ukraina vastu täiemahulist sissetungi.

Ukraina poksiliidu postitatud fotol võis näha Joliet ja tema poega Knoxi poksisaalis poseerimas. 

"Kuulus näitlejanna Angelina Jolie külastas Harkivis asuvat Spadkojemetsi poksiklubi," teatas liit Instagrami postituses.

"Tema poeg Knox pidas koos Ukraina kaitsjatega klubis Tai poksi treeningu," lisati teates.

Ukraina suuruselt teine linn Harkiv asub Venemaa piiri lähedal ja Venemaa väed on linna alates sissetungi algusest 2022. aasta alguses lakkamatult suurtükkidest pommitanud. Linn on igapäevaselt Venemaa drooni- ja raketirünnakute sihtmärgiks.

Spadkojemetsi klubi omanik Pavlo Tšõško ütles, et tal polnud aimugi, et kohtub Joliega, kui sai pühapäevaks saalibroneeringu.

"Kõigile küsijatele võin kinnitada, et see ei ole nali ega tehisintellekt. See juhtus täiesti juhuslikult. Angelina Jolie astus meie suureks rõõmuks meie saalist läbi," ütles Tšõško Instagrami postitatud videos.

Palisa: Venemaa seadis Donbassi vallutamiseks uue tähtaja

Ukraina presidendiameti asejuht Pavlo Palisa ütles, et Venemaa juhtkond, mis on Donetski oblasti piirideni jõudmise tähtaega edasi lükanud juba 15 korda, seadnud oblasti territooriumi vallutamiseks nüüd uue tähtaja.

"Venemaa poliitiline juhtkond püüab Donbassi vallutada 2026. aasta lõpuks ning sõjaväelased paluvad lükata tähtaja 31. märtsile 2027," sõnas Palisa esmaspäeval.

Ametnik lisas, et pühapäeval arutasid Ukraina sõjaväelased koos USA presidendi erisaadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga üksikasjalikult vaenlase plaane. Samuti põhjuseid, et miks need on aastateks paberile jäänud.

"Rindel saavutatud edasiliikumise eest maksavad venelased kõrget hinda ehk sadu hukkunud ja haavatud sõdureid ruutkilomeetri kohta," tõdes Ukraina presidendikantselei asejuht.

Palisa andmetel räägiti eraldi Venemaa õhurünnakutest Ukrainale.

"Uueks väljakutseks on reaktiivdroonid. Ja ka siin ei ole venelastel ühtegi enda tehnoloogilist läbimurret, sest  disain ega mootor pole nende arendused. Nad ei arendanud midagi, vaid võtsid valmistoote neilt, kes selle neile andsid. Ja me teame suurepäraselt, kes täpselt," rääkis ametnik.

Palisa märkis, et püüdurhävitajad on juba teenistuses, otsused tehakse ning Ukraina linnad saavad kaitstud.

"Meil pole kunagi kerge olnud. Oleme õppinud võitlema puuduse tingimustes ja jääme ka edaspidi püsima. Kuid partneritelt saadava abi hulk konverteeritakse otse päästetud eludeks. Nii sõjaväelaste ja ka tsiviilisikute omadeks. Seetõttu peame koos partneritega ja ühise rindena jätkama meie ühise tuleviku kaitsmist," võttis Ukraina presidendi kantselei asejuht teema kokku.

Väljaande Financial Timesi andmetel tõid Trumpi erisaadikud Kiievisse uuendatud versioonid varasematest dokumentidest, mille eesmärk on tagada rahu Ukrainas. Väljaanne märkis, et võtmeküsimuseks on Ukraina kontrolli all püsiv Donbassi territoorium, millele Venemaa pretendeerib kui enda omale, kuid mida pole seni suutnud vallutada.

Artklis lisati, et Ukraina idapiirkond, millest 75 protsenti on Venemaa kontrolli all, on president Volodõmõr Zelenski jaoks niinimetatud punane joon.

Ukraina president on rõhutanud, et Ukraina ei loobu kunagi sellest ega ühestki teisest Venemaa vägede poolt okupeeritud territooriumist.