Eesti on Euroopa Liidu liikmesmaana andnud lubaduse, et 2025. aastal peab ringlusesse jõudma 55 protsenti olmejäätmetest. Viimased kümmekond aastat pole aga edusamme tehtud ning ringlusesse jõuab vaid vähem kui kolmandik olmejäätmetest.

Keskkonnaministeerium on nüüd välja töötamas järjekordset keskkonnatasude paketti, et jäätmete liigiti kogumist edendada. Keskkonnakorralduse asekantsler Kaupo Heinma ütles ERR-ile, et plaan on tõsta jäätmete ladestamise tasu ning töötada välja ka uus tasu, mis kataks jäätmete põletamist.

Asekantsleri sõnul peaks selleks, et inimeste käitumist muuta ning motiveerida neid rohkem jäätmeid liigiti koguma, olema segaolmejäätmete äravedu praegusest palju kallim.

Heinma lisas, et jäätmevedu ei tohiks samas muutuda liiga kalliks neile, kes jäätmeid korralikult liigiti koguvad. Ta märkis, et osa jäätmetest, näiteks laste mähkmed või katkised taldrikud peavadki minema segaolmekonteinerisse, sest nendega ei ole midagi mõistlikumat peale hakata.

"Üks töösuund on meil siis selline, et need inimesed, kes koguvad jäätmeid korralikult liigiti ja segaolmejäätmete konteinerisse jääb üle vaid selline jääk, siis nende jaoks oleks selle konteineri tühjendamine ka oluliselt odavam kui neil, kes panevad kõik jäätmed sinna segaolmesse kokku. Teatud osa segaolmejäätmetest peabki tekkima ja neid inimesi ei peaks karistama. Jäätmekäitlus peaks olema kallim neil, kes teevad asju valesti, et tekiks selline selge hierarhia, kus kodune käitumine peegeldub lõpuks ka jäätmekäitluse hinnas," selgitas Heinma.

See, kui kõrge jäätmete ladestustasu või uus kehtestatav põletustasu olema saab, ei ole veel selge. Ministeerium plaanib nende ettepanekutega avalikkuse ette tulla sügisel.

Ladestamistasu on püsinud alates 2015. aastast sama – 29,84 eurot. Kaks aastat tagasi esitas keskkonnaministeerium kooskõlastamiseks eelnõu, millega plaaniti kolmekordistada jäätmete ladestustasu 90 eurole tonni kohta.

Heinma ütles, et selline ladestustasu suurusjärk on ilmselt ka praegu asjakohane. Ta rõhutas samas, et kõik arutelud on alles ees ning tasu võib olla ka madalam.

"Kindlasti peavad tasumäärad olema sellised, et ladestamine või põletamine oleks kallim kui jäätmete ringlusesse võtmine. Praegu on kahjuks olukord selline, et paljudel juhtudel on jäätmete uuesti kasutusse võtmine kallim kui näiteks nende põletamine," lausus Heinma.

Asekantsler tõi välja, et kõige kulukam on plastjäätmete ringlusesse võtmine, see peaks ministeeriumi arvutuste kohaselt maksma umbes 100 eurot tonni kohta. Asekantsler ütles, et ilmselt on see praegu kõrgemgi.

Eksperdid: saastetasusid ei tohi tõsta liiga järsult

Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Harri Moora ütles, et ladestamistasu tõstmine on mõistlik, sest ladestamine on keskkonna seisukohast halvem variant kui jäätmete ringlusesse võtmine või põletamine.

Ladestamistasu ei tohiks Moora sõnul tõsta aga liiga järsult. Ta ütles, et pigem võiks tasu tõusta igal aastal järk-järgult, näiteks viis või 10 eurot aastas.

"Segaolmejäätmete ja teiste tavajäätmete ladestamise või mis tahes lõppkäitlemise tasu suurenemine võib tekitada olukorra, kus inimesed ja ettevõtted hakkavad prügi viima hoopis metsa alla, et kulusid kokku hoida. Me peame ka sellega arvestama," ütles ta.

Sama arvas ka Jõelähtme prügilat haldava Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse juhatuse liige Marti Viirmäe.

Põletamistasust rääkides ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma, et põletamise eest n-ö väravas küsitud hind peab olema kindlasti üle 100 euro tonni kohta. Iru soojuselektrijaam küsib praegu jäätmete põletamise eest pressiesindaja sõnul väravatasu 60–70 eurot tonni kohta.

Marti Viirmäe tõi välja, et Soome jäätmepõletusjaamad on enda väravatasusid viimastel aastatel hoopis langetanud, sest energiakriis on tekitanud nõudluse rohkema soojusenergia järele. Kui varem olid Soomes põletamise väravatasud 70–90 eurot tonni kohta, siis nüüd on need 40–60 eurot tonni kohta, jäätmepõletustehastes on jäätmete defitsiit. Ta lausus, et jäätmeid imporditakse Soome isegi Itaaliast.

"Kui me tõstame jäätmete põletamisel järsult saastetasu, siis on küsimus logistikakulus, et kas on mõtet neid taaskasutustoiminguid teha siin Eestis või on mõistlikum neid jäätmeid hoopis eksportida. Kui teisel pool lahte on väravatasu mitukümmend eurot madalam ja nüüd lisandub ka põletamistasuga mitukümmend eurot, siis saab jäätmeid suures koguses üle lahe viia juba küll," ütles Viirmäe.

Ka Harri Moora ütles, et kui varem imporditi Soomest jäätmeid Eestisse, siis saastetasude järsk tõstmine võib tekitada hoopis olukorra, kus jäätmed viiakse üle lahe Soome. Eesti majandus sellest vaid kaotaks, nentis ta.

Rootsi hoopis loobus põletamistasust

Valdav osa jäätmetest, mis ei satu ringlusesse, põletatakse energia saamiseks Iru soojuselektrijaamas.

Iru soojuselektrijaama omaniku Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim ütles, et enne põletamistasu kehtestamist, peaks riik analüüsima, kas põletamistasu kehtestamine paneb üldse inimesi rohkem jäätmeid liigiti koguma.

"Põhjamaades on seda katsetatud, aga kuna sel puudus ringlusesse võtmisele ja liigiti kogumisele soovitud mõju, siis Rootsi pööras selle näiteks eelmisel aastal tagasi," lausus ta.  

Harri Moora sedastas, et kuigi Rootsi tõesti otsustas põletamistasu kaotada, siis vähemalt teoreetiliselt peaks ladestus- või põletamistasu kehtestamine tõstma inimeste jaoks segaolmejäätmete käitlemise hinda ning seeläbi motiveerima neid jäätmeid liigiti koguma. See seos ei pruugi tema sõnul olla aga üks-ühele ning oluline on tegeleda samal ajal ka teiste meetmetega.

"Eesti on siin ainulaadne riik. Me ei ole tegelikult pööranud piisavalt tähelepanu liigiti kogumise ja ringlusessevõtu põhistiimulite arendamisele. Siin on kaks osapoolt, kes peaksid olmejäätmete valdkonnas oluliselt rohkem panustama – kohalikud omavalitsused ja pakendiettevõtjad. Täna on riik loonud olukorra, kus nad ei tunneta seda vastutust ning neil on ka vähe võimalusi ja hoobasid liigiti kogumisse panustada," ütles ta.

Moora lausus, et muud meetmed mõjutavad jäätmete ringlusesse võttu veel enamgi, kui prügimajanduse maksudega reguleerimine. Lõppkokkuvõttes taandub kõik tema sõnul aga sellele, kui lihtne ja arusaadav on inimestel neid jäätmeid iga päev liigiti sorteerida.

Euroopa Liit ja sealhulgas ka Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2025. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 55 protsenti kodumajapidamisest pärinevaid olmejäätmeid. Alates aastast 2030 tuleb ringlusse võtta juba 60 protsenti olmejäätmetest ning 2035. aastast 65 protsenti olmejäätmetest.

2021. aastal võeti statistikaameti andmetel ringlusesse 30,4 protsenti olmejäätmetest.