Istungi rakendamine võttis aega poolteist tundi. Kell 11.30 pani Toomas Kivimägi hääletusele riigikogu esimehe Lauri Hussari ja aseesimehe Toomas Kivimägi ettepaneku lõpetada arupärimiste vastu võtmine. Selle poolt hääletas 53 riigikogu liiget.

Alles pärast seda jõudis riigikogu taas perehüvituste seaduse muutmise arutelu juurde.

Perehüvitiste seaduse ning teiste seaduste muutmise eelnõuga tahab valitsus vähendada vähem kui aasta tagasi kokku lepitud lasterikka pere toetusi. Eelnõu kohaselt on alates 2024. aasta 1. jaanuarist lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 450 eurot kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus.

Valitsus otsustas 8. juuni istungil siduda riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega enne teist lugemist. Valitsus tegi eelnõus kaks muudatust.

Esimene muudatus puudutab lasterikka pere toetuse maksmise sujuvat lõppemist. Kuna üleminekuregulatsioon on õigusekspertides tekitanud kahtlusi perede ebavõrdsest kohtlemisest ja sätte põhiseaduspärasuses, siis otsustati eelnõust välja jätta säte, mille järgi oleks kolmandiku ja kahe kolmandiku ulatuses lasterikka pere toetust makstud aasta lõpuni vaid neile, kellel oli selleks õigus enne 1. juulit. Muudatuse järgi lõpeb toetuse maksmise sujuva lõppemise süsteem kõikidele toetuse saajatele 31. detsembril 2023 ning toetust makstakse tänavuse aasta lõpuni kõigile peredele, kellel selleks sel aastal on õigus tekkinud või veel tekib.

Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.