Enne rahvusraamatukogu remonti oli igati paslik selle fuajees tsiteerida Juhan Liivi luuletust - must lagi on meie toal ja meie ajal ka. Milline hakkab olema aeg, kui rahvusraamatukogu uuesti lahti tehakse, ei ole teada. Aga lagi värvitakse kindlasti valgeks, et hoone näiks avaram ja helgem.

Õigupoolest nägi algne sisekujundus ette valget lage, kuid toonased materjalid üllatasid ning loodetud valge asemel saadi kuldne, mis üle värviti. Aga maja on ehitajaid suutnud üllatada ka 30 aastat peale valmimist.

"Üks suuremaid on seotud esifassaadiga, kust ilmnes tõsiasi, et olulisel määral on puudu raudbetooni, mis hoiab seda konstruktsiooni üleval. Tegelikkuses selgus, et projekt ja päris pilt ei lähe omavahel kokku ja see tuli ümber konstrueerida," ütles rahvusraamatukogu juhataja Janne Andersoo.

Nii lükkub maja valmimine pool aastat edasi ehk 2025. aastasse. Kuna sissekolimine nõuab aega, siis külastajatele loodetakse uksed avada kolme aasta pärast. Siis peaks Tõnismäe majast saama Andresoo sõnul Eesti suurim avalik hoone, kui kaubanduskeskused kõrvale jätta.

"Need inimesed, kes otsivad erinevaid asju, kes otsib vaikust ja keskendumist, et ta selle ka saaks, sest raamatukogu peab olema selle väärtuse kandja. Ja need, kes tahavad tulla siia kokku ja midagi teha, et ka neil oleks see võimalus," sõnas Andersoo.

Nii tuleb raamatukokku eraldi laste ja noorte korrus, restoran, aga ka konverentsikeskus. Kuna majja kolib rahvusarhiiv, siis lisaks raamatuhoidlatele luuakse filmide säilitamiseks miinus viie kraadise temperatuuriga erihoidla.

Raamatukogu juhi sõnul aktiivset tegutsemise ala on hetkel planeeritud rohkem kui klassikalist raamatukogu osa. Lisaks teatrisaalile rajatakse ka kino.

"Siin hakkab olema kaks projektorit, mis tähendab, et me saame teistest filmiarhiividest laenutada filme ja näidata filmiklassikat lindilt, saada selle ehtsa kinokogemuse," rääkis rahvusarhiivi turundusjuht Maarja Savan.

Osa raamatukogu fuajeest aga hakkab olema n-ö tänavapikendus ning on tulevikus ööpäevaringselt avatud.