Rahvusraamatukogu ümberehitus on osutunud planeeritust märksa kallimaks ning selle lõpuleviimiseks peab riik leidma 35 miljonit eurot lisaraha.

Võrklaev kirjutas 17. augustil kultuuriministeeriumile, riigikogu kantseleile ja kultuurkapitalile saadetud kirjas, et lisaks rahvusraamatukogule on pooleli ka Tallinna kunstihoone renoveerimisprojekt ning selle ümberehituse prognoosmaksumusest on puudu umbes neli miljonit eurot.

"Kokku on seega pooleliolevate kultuuriobjektide investeeringute lisavajadus järgnevaks kaheks aastaks ligikaudu 40 miljonit eurot," teatas Võrklaev.

Tema sõnul on riigieelarve olukord pingeline ning valitsus otsib koos ministeeriumidega kokkuhoiu- ja kärpekohti, iga lisaraha otsustamine riigieelarvest nõuab aga täiendavaid katteallikaid. Võrklaev märkis, et enne kui uute investeeringutega alustada, tuleb leida raha pooleliolevate objektide lõpetamiseks.

"Kuna kultuurkapitali eelarves on võimalus kultuuriehitistele mõeldud rahadest toetada rohkem objekte kui riigikogu 13. septembri 2021. aasta otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingereas, siis palume tungivalt esitada riigikogu kultuurikomisjonile ettepanek Eesti rahvusraamatukogu ja Tallinna kunstihoone investeeringute lisaraha vajaduse katmiseks Eesti kultuurkapitali eelarvest ning selleks juriidiliste lahenduste otsimiseks," kirjutas Võrklaev.

Kultuurkapital saab rahastada ainult ehitisi, mis kuuluvad riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja. Sinna ei kuulu ei rahvusraamatukogu ega ka ERR-i uus telekompleks.

Rahvusraamatukogu ümberehituse hind on aja jooksul järjest kallimaks läinud. 2021. aasta detsembris otsustas valitsus katta rahvusraamatukogu remondi kallinemise rahaga, mis oli riigi eelarvestrateegias aastateks 2022-2025 ette nähtud ERR-i telekompleksi ehituseks. Sel ajal kultuuriminister olnud Tiit Terik kinnitas otsuse järel, et viib uue telekompleksi investeeringu järgmise eelarvestrateegia projekti ning toonane riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et ERR võib rahulikult ettevalmistusi teha ja ERR-i kompleks on jätkuvalt prioriteet.

Tänavu 7. augustil arutas riigikogu kultuurikomisjon ERR-i uue telekompleksi rahastamist ja otsiti juriidilist lahendust, kuidas saaks selle siiski kultuurkapitali rahaga rajada.

Komisjoni esimees Heljo Pikhof ütles samal päeval, et kuuenda objektina ERR-i maja sellesse nimekirja kindlasti ei lisata, kuid kultuurikomisjon plaanib proovida seaduslikke võimalusi, kuidas siiski maja kultuurkapitali rahaga ehitada ja võimalus selleks on olemas. Pikhofi kinnitusel suhtus ideesse soojalt ka kultuuriminister Heidy Purga.

Rahandusminister teatas 17. augustil saadetud kirjas, et ministeeriumis ollakse teadlikud praeguse telekompleksi uuendamise vajadusest.

"Tervitame Eesti Rahvusringhäälingu algatust otsida kompleksi rajamiseks riigieelarve kõrval alternatiivseid rahastamisvõimalusi," sõnas Võrklaev.

1993. aastal valminud rahvusraamatukogu rekonstrueerimiseks nägi valitsus riigi eelarvestrateegias 2022–2025 ette 53,2 miljonit eurot. Vahepeal on aga kulutused märgatavalt kasvanud, nii et praeguseks on kogu projekti maksumus jõudnud juba 91 miljoni euroni. 

Kallinemist põhejendas RKAS renoveerimistööde käigus ilmnenud hoone väga kehva ehituskvaliteedi ja ehitusmaterjalide hinnatõusuga.

Rahandusministeeriumi dokumendiregistris oli Võrklaeva kiri, kus ta soovitas rahvusraamatukogu remondiks raha kultuurkapitalist võtta, esialgu AK-märkega ehk avalikkusele suletud, kuid ERR-i teabenõude peale selgus, et ekslikult.

"Pöördumine oli märgitud asutusesiseseks kasutamiseks kui eelarveprotsessiga seotud dokument, aga lähemal vaatlusel nähtus, et konkreetne kiri tundlikku infot ei sisalda," ütles ministeeriumi pressiesindaja.

Võrklaev: sellised kallinemised ei ole normaalsed

Võrklaeva sõnul on selline kallinemine mitmes kord ning ta on palunud RKAS-ilt ka ülevaadet, miks see nii on.

"Ja teiseks, mis on võimalused, kas seal projektis midagi muuta või etapitada, et seda hinda, ikkagi seda kallinemist odavamaks saada. Sellisel määral objektide kallinemised, hankesse minekud, hangete kinnitamised, see ei ole minu meelest normaalne ja vastuvõetav. Kuskil peavad ikkagi mingid piirid olema või otsustuskohad, kas minnakse asjadega edasi või mitte," rääkis Võrklaev "Aktuaalsele kaamerale".

Kultuuriminister Heidy Purga sõnul pole raamatukogu remonti pooleli jätta mõistlik, kuid kindlasti tuleb kallinemine üle vaadata ning otsida kokkuhoiukohti.

"Kuna riigieelarve on meil väga pingeline ja sealt vahendeid leida on ülimalt keeruline, siis seal minu ettepanek oli, et vaadata sinna kultuuriobjektide rahastusse sisse, et kas seal on võimalik leida vahendeid või mitte," ütles Võrklaev. "Aga nendest objektidest on kindlasti osadele olemas rahalised võimalused kulkas."

Kultuurkapitali juhi Margus Allikmaa sõnul kõigeks nende eelarvest kindlasti raha ei leia. "Riigikogu oma otsustega on nimetanud viis objekti ja pannud kultuurkapitalile väga selged kohustused-ootused. Ja tõesti, veelkord, väga-väga suure pingutusega ja hästi rahavoogusid planeerides on võimalik sinna veel ka mahutada rahvusringhääling, aga sealt edasi ei ole see mitte võimalik."

Ka kultuuriminister ei poolda Võrklaeva ettepanekut rahvusraamatukogu ja kunstihoone kallinemiseks katet kultuurkapitalist otsida.

"Kui rahvusraamatukogu ja ERR-i kõrvutada, siis me neid ei käsitle üheskoos, vaid ikkagi eraldi. Rahvusraamatukogu kallinemine ja edasiehitamine ilmselt sõltub ikkagi riigieelarve läbirääkimiste käigus leitavatest kokkulepetest. Kui üldse, siis on võimalik kultuurkapitali riiklikult tähtsate ehitiste reale või lisanduseks lisada ainult ERR-i maja," ütles Purga ning kinnitas, et rahvusraamatukogu jaoks otsitakse muud lahendust.

Purga sõnul oodatakse praegu vastust riigikogu õigusosakonnalt, kuidas kultuurkapitalist rahastada telemaja ehitust.

"ERR-i majale meil täna katet ei ole ja nendele kallinemistele meil ka katet ei ole. Eks me siis peame riigieelarvest tegema mingeid valikuid, et kas neid saab teha, mismoodi neid saab teha," ütles Võrklaev.