Valitsuse usaldusega seotud arutelud jätkuvad riigikogus esmaspäeval
Neljapäeval jäi pooleli valitsuse usaldusküsimusega seotud alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimääri tõstva eelnõu arutelu, riigikogu koguneb selle ja teiste usaldusega seotud eelnõude arutelu jätkamiseks esmaspäeval erakorralisele istungile.
Riigikogu esimees Lauri Hussar kutsus valitsuse ettepanekul Toompea lossi istungisaali kokku riigikogu erakorralise istungjärgu esmaspäeval algusega kell 10.
Jätkub valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (145 SE) arutelu, mis on seotud valitsuse usaldusküsimusega. See on eelnõu teine lugemine, mille arutelu jäi neljapäeval istungil pooleli.
Eelnõuga tõstetakse alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärasid, et suurendada aktsiisitulu ning mõjutada alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust.
Samuti on päevakorras valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (147 SE), mis on seotud valitsuse usaldusküsimusega. Teine lugemine. Ettekandja on rahandusminister Mart Võrklaev. Eelnõu kohaselt tõuseb käibemaksumäär alates 2024. aasta 1. jaanuarist 20-lt 22 protsendile.
Arutelu all on ka valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (148 SE), mis on seotud valitsuse usaldusküsimusega. Tegemis on teise lugemisega ja ettekandja rahandusminister Mart Võrklaev. Eelnõu kohaselt kaotatakse mitmed maksusoodustused, tõstetakse tulumaksumäära ning asendatakse regresseeruv maksuvaba tulu ühtse maksuvaba tuluga.
Päevakorras on ka hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE), mis on seotud valitsuse usaldusküsimusega. Eelnõuga tõstetakse riigieelarve tulu suurendamiseks erinevate hasartmänguliikide maksumäärasid.
Samuti on teisel lugemisel valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (207 SE), mis on seotud valitsuse usaldusküsimusega.
Lisaks on teisel lugemisel valitsuse algatatud vabariigi valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (216 SE). mis on seotud valitsuse usaldusküsimusega. Ettekandja peaminister Kaja Kallas. Eelnõuga kavandatakse ministeeriumide tegevuse ümberkorraldus, mis on kavandatud jõustuma 1. juulil.
Teisele lugemisele tuleb ka 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (214 SE), mis on seotud valitsuse usaldusküsimusega. Teine lugemine. Ettekandja rahandusminister Mart Võrklaev. 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise ettepanekud kajastavad kahte liiki muudatusi: ministeeriumite ümberkorraldustest tulenevad ettepanekud, mis on seotud valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega ning valitsemisaladelt saabunud ettepanekud eelarve muudatusteks, mis esitati rahandusministeeriumile 2023. aasta aprillis.
Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (215 SE). Eelnõuga muudetakse kohalikele omavalitsustele tulumaksu eraldamise põhimõtteid.
Riigikogu neljapäevane istung algas kell 10 pärast seda, kui kolmapäeval alanud istung oli alles kell 9.30 lõppenud. Neljapäevane istung algas arupärimiste esitamise ja eelnõude üleandmisega, mis kestis umbes ühe tunni, mille järel võttis riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi juhataja vaheaja.
Toimus juhatuse koosolek, kus käsitleti istungi rakendusosa lõpetamisega seotud küsimust, et alustada päevakorras olevate eelnõude ja arupärimiste menetlemist. Et juhatuses puudus üksmeel, siis konsensuse puudumisel viidi läbi hääletus käimasoleval istungil arupärimiste esitamise ja eelnõude üleandmise lõpetamiseks. Tulemusega 53 poolt, üks vastu ja üks erapooletu asuti käsitlema kinnitatud päevakorras olevaid eelnõusid.
Neljapäeval lõppes riigikogu kevadistungjärk. Uuesti koguneb riigikogu korralistele istungitele 11. septembril.
Vahepealsel ajal töötavad edasi riigikogu komisjonid, samuti täidavad riigikogu liikmed oma muid ametiülesandeid. Korraliste istungjärkude vahel toimuvad vajadusel ka erakorralised istungjärgud, mille saab kokku kutsuda riigikogu esimees presidendi, valitsuse või vähemalt 21 riigikogu liikme ettepanekul.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi