Riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200) pakkus, et ligi 600 valitsusliikmetele esitatud arupärimisest on ta 35-40 protsenti riigikogulastele tagasi saatnud. "Teised on vastanud reeglitele ja neile tuleb hakata vastama," lisas Hussar.

Lisaks arupärimistele on opositsioon esitanud ka sadu seaduseelnõusid. Suures saalis tuleb neid arutada vähemalt esimesel lugemisel. Kusjuures arupärismistele vastamiseks on ministritel aega 20 istungipäeva, eelnõu esimene lugemine peab toimuma seitsme töönädala jooksul.

"Ma arvan, et septembris enamik riigikogu korralist tööaega lähebki tegelikult arupärimiste ja esimeste lugemiste peale," pakkus sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Jevgeni Ossinovski.

Sellisel juhul peaks koalitsioon oma eelnõusid menetlema täiendavatel istungitel. Ühelt poolt on nende korraldamine ebamugav, sest nõuab koalitsioonilt 51 saadiku kohalviibimist ja nii-öelda graafikuvälist tööd. Teisalt on nende päevakorda lihtsam kontrollida.

Iseenesest võiks opositsiooni esitatud eelnõusid ja arupärimisi ka enne sügist menetleda. Seadus lubab erakorralist istungjärku pidada kas või augusti lõpuni ning suvel tehtud töö on sügisel hooleta. Kuid Lauri Hussar tõdes, et asjaga on seotud mitu "aga". Ka erakorraline istungjärk nõuab 51 saadiku kohalolu. "Ja teiselt poolt on "aga" seotud sellega, et nii arupärija kui ka arupärimisele vastaja peavad olema mõlemad nõus sellega, et just sellel päeval see arupärimisele vastamine toimub," lisas Hussar.

Niisiis nõuaks arupärimiste suvine vastamine koostööd, kus opositsioonisaadikud on valmis arupärimiste vastuseid kuulama ning koalitsioonisaadikud selleks tarvilikku kvoorumit tagama. Kuid just koostööd riigikogus praegu ei ole.

Keskfraktsiooni juht Tanel Kiik kinnitas samas, et tema erakonnaliikmed on valmis ka suvel arupärimistega tegelema. Seda juhul, kui istungiaega ei pakuta nädalavahetusse ning kui saadikud on parasjagu Eestis. "Seni on väga mitmed arupärimistele vastamised jäänud ära ka seetõttu, et ettekandja pole saanud tulla," viitab Kiik hiljutisele ööistungile. "Siis tuli info, et peaminister ei saa ettenägematute tööülesannete tõttu, mida ta öösel pidi tegema, osaleda," meenutas Kiik.

Riigikogu aseesimees reformierakondlane Toomas Kivimägi usub siiski, et asi jääb sügisesse. Temagi märgib, et kõigile sobivate aegade leidmine on suvel keeruline. "Nii et me ei näe põhjust, miks me peaksime keset suve tiritamme tegema. Eks siis septembris selgub, mis nende arupärimistega saab," lisas Kivimägi.

Ossinovski: eelnõusid-arupärimisi esitatakse kiiremini kui menetleda jõuaks

Eelnõudega on otsekui lihtsam, sest nende menetlemine valitsusliikme ja opositsioonipoliitiku kokkulepet ei eelda. Piisab sellest, kui asja menetlemist vedav komisjon teeb ettepaneku see esimeseks lugemiseks päevakorda võtta. Siiski usub Kivimägi, et ka nende tarbeks erakorralist istungjärku ei tule. Temagi meenutab, et erakorraline istungjärk nõuab 51 saadikut.

"Ehk meil ei pruugi tulla ka kvoorumit kokku. Inimestel on ka muid tegemisi suveks planeeritud, nii et ma ei loo ka selles väga palju illusiooni," sõnas Kivimägi ja lisas: "Need me võtame hoogsalt sügisel ette nii palju kui võimalik."

Ometi kurdavad just paljud koalitsioonipoliitikud, et riigikogu sügisene kalender on obstruktsioonist umbes. Nii võiks pakkuda, et mõne päikesereisi ärajätmise hinnaga saaks tööde-tegemiste kuhja oluliselt vähendada ja sügisel peaks tegelema ainult arupärimistega.

Hussari sõnul mõeldakse järgmistele sammudele siis, kui esmaspäeva hommikul alanud istungiga ühele poole saadakse. "Kindlasti on ka see üks võimalus, mida selle suve kontekstis kaaluda," märkis Hussar.

Ossinovski aga ei usu, et suvel rabades tööd vähemaks jääb. Ta viitas, et opositsioon annab eelnõusid ja arupärimisi üle iga istungi alguses. "Ka võimalikud erakorralised või täiendavad istungid on ju taas võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi ning neid tuleb torust sisse rohkem kui neid torust välja läheb," sõnas Ossinovski.

Kivimägi: arupärimistele võiks vastata kirjalikult

Aga mis arupärimistele vastamist puutub, siis siin pakkus riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi hoopis teistsugust rohtu. Ta märkis, et kui 20-istungipäevane vastamistähtaeg läbi saab, võiks valitsusliikmed arupärimistele hoopis kirjalikult vastata. "Siis arupärija on selle vastuse saanud," märkis Kivimägi. "Jah, see ei ole täpselt selle korra järgi, aga see on ikkagi parem kui et ta üldse mingit vastust ei saa," ütles Kivimägi ning lisas, et selle üle tuleb veel arutada.

Hussar ütles, et temagi on Kivimägilt taolist ettepanekut kuulnud. "Aga ma tahan enne seisukoha kujundamist kuulata ära ka riigikogu õigusosakonna selge seisukoha selles küsimuses," lisas Hussar.

Hussari sõnul võib edasisi samme mõjutada ka see, mida ütleb riigikohus otsuse kohta eelnõude ja arupärimiste üleandmise aega piirata. Seda otsust on oodata neljapäeval. "Pärast seda on riigikogu juhatusel võimalik astuda uusi toiminguid. Võimalik on, et me arutame seda kõigepealt juhatuses, seejärel arutame seda riigikogu vanematekogus ja vaatame, millised on need võimalikud lahendused," lisas Hussar.

Jevgeni Ossinovski märkis, et mõni minister plaanibki arupärijatele kirjalikult vastata. Samas rõhutas ta, et parlamendi protseduure see ei muuda. "Arupärimistele vastatakse vastavalt seadusele suuliselt," sõnas Ossinovski. "Küsimus on, kas mõned arupärijad on nõus sellega, et kirjalikult vastataks ära ja nad võtavad siis arupärimise menetlusest tagasi. Aga see on esitajate õigus, kas seda teha või mitte teha."

Ka Isamaa esimees Urmas Reinsalu usub, et seadus Kivimägi pakutud lahendust ei võimalda. Samas ei välista ta, et seda võidakse proovida. "See omakorda eskaleerib, siis opositsioon otsib oma sümmeetrilisi protestiväljendusi ja kindlasti otsib lahendust ka kohtu kaudu," ütles Reinsalu.