Aprillis avaldatud kaitsepolitsei (kapo) aastaraamatus toodi ühe korruptsiooniohuna esile kõrgete riigiametnike tööleminekut nende otsustuvaldkonnaga seotud ettevõtetesse ehk nn pöördukse efekti.

Probleemi võimaliku lahendusena pakkus kapo aastaraamatus välja, et sadade miljonite suuruste hangete üle otsustajatel oleks riigitöölt sama valdkonna eraettevõtetesse lahkumisel jahtumisaeg.

"See aitaks vältida huvide konflikti, kus eelmisel töökohal saadud info, võrgustikud jne mõjutavad tuntavalt järgmisel töökohal tehtavaid otsuseid," kirjutati aastaraamatus.

Eriliselt toodi esile riigikaitse ning energeetikaga seotud juhtivaid ametikohti, mille üle avaldas nördimust näiteks endine kaitseväe ülem Martin Herem, kes ütles Postimehele:  "Mina olen nüüd siis raamatus, kus nimetatakse riigivaenlasi."

Kapo jutust võttis aga kinni riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon, kes esitas juuni keskel kooskõlastamiseks korruptsioonivastase seaduse muutmise eelnõu.

Eelnõu eesmärk oleks panna riigile kohustus kaardistada ja jälgida ametiisikute ringi, kelle puhul see huvide konflikti tõttu on kohane ning pöörata tähelepanu nende töökohavahetusega kaasnevatele riskidele.

Seadus looks võimaluse kehtestada ajaline piirang uue töö alustamiseks teise seotud valdkonna tööandja juures kuni aastaks.

Eelmisel nädalal vastas puhkusel olevat justiitsministrit Liisa Pakostat (Eesti 200) asendav Margus Tsahkna (samuti E200) eelnõu algatajatele valitsuse nimel, et valitsus muudatusi ei toeta.

"Eelnõust ega selle seletuskirjast ei nähtu sellist probleemi, mis vajaks kavandatud kujul lahendamist," seisab vastuses.

Tsahkna sõnul ei ole eelnõus kavandatud regulatsioon piisavalt täpne, lisaks suurendavat see bürokraatiat.

Ministri sõnul puudutaks kuni aastane piirang ka juhtumeid, kus ametnikul oleks kokkupuude eraettevõttega olnud vaid formaalne. Sellisel juhul oleks piirang aga ebaproportsionaalne.

Erikomisjoni juhi ja eelnõu eestvedaja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti (Keskerakond) sõnul on ehmatav, et valitsus pöördukse efektis muret ei näe, sest tema sõnul on asjale erikomisjoni istungitel tähelepanu osutanud lisaks eelmainitud kapole veel teisedki jõustruktuurid.

Kovalenko-Kõlvart viitas, et ehk tuleks oodata justiitsminister Pakosta naasmist puhkuselt, sest Tsahkna lihtsalt "ei pruukinud aru saada, millele ta alla kirjutas". Samas on tegemist siiski arvamuse esitamisega kogu valitsuse nimel.

Riigikogu tulev istungjärk algab sügisest ning suure tõenäosusega jõuab eelnõu koos valitsuse tagasisidega põhiseaduskomisjoni lauale. Kõlvart lootis, et komisjoni liikmetest koalitsioonisaadikud hääletavad seal südametunnistuse, mitte valitsuse arvamuse järgi.

"Nägime ka riigieelarve hääletuses, et kõik koalitsioonisaadikud ei pruugi nii ühtemoodi hääletada. /.../ Erikomisjonis hääletasid ka Reformierakonna ja Eesti 200 saadikud selle eelnõu poolt, loodame sama põhiseaduskomisjonis," leidis keskerakondlane lisades, et oleks valmis kuulama ära ka koalitsiooni muudatusettepanekud.