Mustal taustal Reformierakonna juhi ja peaministri Kaja Kallase pilti kasutav reklaam ütleb: "Kaja Kallas, kas tõesti faktide, dialoogi, demokraatia vastu?"

Lisaks esitab protest neljas lõigus Eesti Meediaettevõtete Liidu kriitikat käibemaksutõusu suhtes.

Pole selge, kes täpselt koalitsioonierakondadest ootamatult sündinud meedia käibemaksutõusu otsuse algatas. Vaatamata väljaannete aktiivsele lobitegevusele ja koordineeritud valjuhäälsele kriitikale ei õnnestunud meedial seda väärata ning riigikogu seadustas muutuse sel nädalal.

Valitsus ja Kallas ise on ajakirjanduse käibemaksu tõstmist põhjendanud vajadusega kaasata Eesti julgeoleku ja eelarvetasakaalu parandamisse kõiki valdkondi. Arvestuslikult toob see maksutõus riigile lisatulu kolm kuni neli miljonit eurot.

Viimati kommenteeris koalitsiooni poolelt ajakirjanduse käibemaksu tõusu viielt protsendilt üheksale Eesti 200 juht, riigikogu esimees ja endine ajakirjanik Lauri Hussar "Esimeses stuudios".

Hussari sõnul leidis Eesti 200, et majutusettevõtete käibemaks ei tohiks tõusta 22 protsendini ja seetõttu tuli leida kompromiss, mis võimaldaks seda vähem tõsta. Siis jõutigi ajakirjanduse käibemaksu tõusuni.

Hussari sõnul tuleb ajakirjandus käibemaksutõusuga toime.

"Kui ma viis aastat tagasi olin Eesti Ajalehtede Liidu nõukogu esimees ja Postimehe peatoimetaja, oli digitellimuste käibemaks 20 protsenti. Nii et veel mitte väga kauges minevikus on see käibemaks meediaväljaannetele olnud oluliselt kõrgem. Seega usun, et see üheksa protsenti pole midagi sellist, mis Eesti ajakirjandust nii valusalt lööb, et Eesti ajakirjandus ei saa hakkama. Saan aru, et iga sent on tähtis ja see on oluline, aga antud juhul see oli kompromiss, kuhu me väga pikkade aruelude tulemusel jõudsime," rääkis Hussar.

Ajalehed on öelnud, et maksutõus võib viia kuni 100 ajakirjaniku koondamiseni.