Õpetaja tööaja ja -ülesannete uuringu abil tahab haridusministeerium kaardistada, millised on Eestis kehtivate õigusaktide põhjal õpetajate tööülesanded, selgitada välja nendele kuluva aja õpetajate ja koolijuhtide vaates ning töötada välja soovitused hariduspoliitika kujundajatele ja koolipidajatele ning koolijuhtidele ja pedagoogidele.

Haridusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika osakonna nõunik Liis Lehiste vastas ERR-i küsimusele, kas ministeeriumil praegu niisugust infot ei olegi, et riigi eesmärk on toetada õpetajaid ja nende püsimist ametis, aidates kaasa heade ja jätkusuutlike töötingimuste kujunemisele.

"Selle eelduseks on parem arusaam teguritest, mis mõjutavad õpetaja töökoormust ja võimalusi oma tööga hästi toime tulla," sõnas ta.

Lehiste märkis, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt jaguneb õpetaja tööaeg vahetu õppekasvatustöö ja teiste, töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud ülesannete vahel.

Õpetajate tööaeg on 2013. aastal kehtestatud valitsuse määruse kohaselt 35 tundi nädalas.

"Õpetaja töö hõlmab aga lisaks kontakttundidele palju muid ülesandeid – õppetöö planeerimist ja ettevalmistamist, õpilaste tööde tagasisidestamist, suhtlust lapsevanematega, koostööd kolleegidega, individuaalset tööd õpilastega jne. TALIS-e (õpetajate ja õppimise rahvusvahelise uuringu - toim) tulemused näitavad, et õpetajad hindavad oma töökoormust sageli suuremaks kui nende ametlik tööaeg," tõdes Lehiste.

Ta lisas, et Eesti hariduse infosüsteemi kogutakse andmeid õpetajate kontakttundide kohta, aga õpetaja töö hõlmab lisaks tundidele veel palju muid ülesandeid, nagu õppetöö planeerimine ja ettevalmistamine, õpilaste töödele tagasiside andmine, suhtlus lapsevanematega, koostöö kolleegidega, individuaalne töö õpilastega ja nii edasi.

Luubi all on ka töökoormuse seosed vanuse, soo ja staažiga

Uuringutulemuste kohaselt hindavad õpetajad nõuniku sõnul oma töökoormust sageli suuremaks, kui on nende ametlik tööaeg. Senised uuringud ja andmed ei näita aga piisavalt selgelt, millised kooli tasandi tegurid, näiteks juhtimispraktikad, töökorraldus ja koostöökultuur, mõjutavad õpetajate töökoormuse kujunemist.

"Me vajame ajakohast ja terviklikku ülevaadet sellest, millele õpetajate tööaeg kulub, millised praktikad toetavad õpetaja tööaja otstarbekat kasutamist ning kuidas saab õpetaja tööd korraldada nii, et tööülesanded mahuksid seadusega ette nähtud 35-tunnise töönädala sisse," põhjendas Lehiste uuringu vajalikkust.

Uuringu eesmärk on saada konkreetsed soovitused õpetajatele, koolijuhtidele, koolipidajatele ja poliitikakujundajatele, kuidas õpetaja tööd paremini korraldada.

"Uuringu tulemuste põhjal saame hinnata, milliseid muudatusi on vajadus teha näiteks töökorralduses, juhendites, täiendusõppes või õigusaktides," lisas ministeeriumi nõunik.

Uuring peaks muu hulgas välja selgitama, millised on õpetaja tööülesannete ja koormuse seosed tema vanuse, soo, staaži, karjääriastme, kvalifikatsiooni, ametikoha, temaga sõlmitud lepingu liigi ja muude omadustega ning kuidas mõjutab olukorda õppekeel, kooliaste, kooli tüüp ja piirkond, kooli ja klassi suurus, tugispetsialistide olemasolu ning muu selline.

Ka tahab haridusministeerium uuringu abil teada saada, mida on õpetajad ja koolijuhid ise teinud, et töökoormust ja ülesandeid optimeerida ja paremini korraldada ning millised on soovitused, et õpetaja tööülesanded seadusliku tööaja piiresse mahuksid.

Uuringut hakatakse tegema üldharidus- ja kutsekoolide õpetajate ja juhtide seas. Selle maksumuseks eeldab haridusministeerium 70 000 eurot ning uuringu läbiviimist rahastatakse riigieelarvest.

Ministeerium loodab sügisel hanke võitja välja selgitada ning uuringutulemusteni peaks jõutama 14 kuuga.