Europarlamendi saadikud on rohepöörde suhtes üha kriitilisemad
Euroopa Liidu kiire tempo rohepöördega seotud seaduste vastuvõtmisel on järjest enamatele Euroopa Parlamendi saadikutele vastukarva. Ka lähenevad valimised sunnivad saadikuid rohkem oma otsuseid kaaluma.
Reformierakonna saadik Andrus Ansip tõdes usutluses ERR-ile, et Euroopa Parlament on rohepöördega seotud eelnõude menetlemisel üha kriitilisem.
Paljudele saadikutele ei sobi looduse taastamise seadus, millega soovitakse putukamürkide kasutamist Euroopa Liidus poole võrra vähendada. Eestile ei tohiks see mure olla – siin kasutatakse putukamürke vähe, ütles Ansip.
"Aga kui kellelgi tuleb mõttesse lihtsalt automaatselt vähendada kõigil poole võrra – ka nendel, kes praktiliselt pestitsiide ei kasuta – siis see tekitab ka meile probleeme," lisas ta.
Lisaks on põllumajandusmaadele, kus suur osa riigist on kaetud põldudega, mureks kaitsealuste pindade suurendamise soov, jätkas Ansip.
"Holland, Belgia, ka Saksamaa – seal tuleks loodus taastada põllumajandusmaade arvelt. Loomulikult seisavad sellele kõik põllumehed vastu. Mingisugused väsimuse märgid või talutavuse piirid on kombatavad küll praegu," rääkis Ansip.
Sama tõdes Isamaa saadik Riho Terras. Ta ütles, et Euroopa Komisjoni esitatud eelnõud ei ole kvaliteetsed. "Üha rohkem selgub, et ei ole tehtud mõjuanalüüse ühelegi neile dokumentidest."
Eriti paistab Terrase sõnul silma see põllumajandusega seonduvate eelnõude puhul. Seega ei ole parlamendil muud võimalust, kui need tagasi saata.
"Silmapaistvamad on taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise ja looduse taastamise määrused, mis mõlemad on nüüd kõigis kolmes komisjonis blokeeritud. Suur parlamendisaadikute enamus on selgusele jõudnud, et tegelikult need ei kõlba," märkis Terras.
Nii teeb Euroopa Komisjon rohepöördele vaid halba, rõhutas Terras ning tõdes, et üldse võiks hoo maha võtta.
Keskerakonna saadik Yana Toom nentis, et mandaadi algul seatud ambitsioonikaid eesmärke peabki tihti hiljem tagasi tõmbama. "Kui sa tahad midagi saavutada, siis sa pead alguses hästi ambitsioonika eesmärgi sisse kodeerima. Siis see väheneb ja sa saad midagi mõistlikku."
Toom lisas, et järgmisel aastal on Euroopa Parlamendi valimised. "Siin peab vaatama ka poliitilist tasakaalu. Me võime olla väga ambitsioonikad, aga kui me sellega teeme mingi ekstreemse parempöörde, siis ega see ka parem ei ole," lisas ta. "Siis jääb rohepööre niikuinii ära."
EKRE saadik Jaak Madison ütles, et ka tema näeb ettevalmistusi valimisteks. "Väga paljud kindlasti hakkavad nüüd võtma poose ja tegema teist nägu, justkui nad seisavad ettevõtjate ja inimeste eest."
Madison lisas, et juba algusest peale on Euroopa Komisjoni eesmärgid olnud ebarealistlikud.
"Nüüd hakkab see reaalsus kohale jõudma. Need inimesed, kes ütlevad, et me peame seda gaasi edasi tallama ja muidu me ei suuda eesmärke saavutada nendeks tähtaegadeks, mille me oleme vastu võtnud. Need inimesed peaks välja pakkuma – hüva, aga mille arvelt," rääkis Madison.
Reformierakonda esindav Urmas Paet viitas samuti looduse taastamise seadusele, mis on parlamendi kahte leeri ajanud.
"Kui nüüd juulikuus kavatsetakse panna see eelnõu lõpphääletusele, siis esmakordselt rohepöördega seotud olulise eelnõu puhul pole sugugi kindel, et see tegelikult ka vastu võetakse," ütles saadik.
Paet märkis, et põhjuseks on Euroopas suurenev elukallidus. Kui rohepööre ähvardab sellele veel hoogu anda, siis tekibki vastupanu.