Kui lugeda Eesti Kontserdi finantsplaani aastateks 2023–2027, siis on seal kirjas, et "aastal 2025 lõpetame loomingulise kollektiivi Hortus Musicus tegevuse". Mida see täpsemalt tähendab?

See on üks võimalik areng, mida me oma pikaajalises finantsplaanis oleme läbi mänginud. Koostame finantsplaani järgmiseks viieks aastaks eeldusel, et riigipoolne tegevustoetus meile ei suurene, vaid jääb samale tasemele, mis ta on täna ehk 2023. aastal.

Ehk see tähendab, et kui see ei suurene, siis peate hakkama kuskilt kärpima?

Jah, kui riigipoolne tegevustoetus ei suurene, siis on selge, et tuleb teha oma tegevustes ümberkorraldusi ja kärpeid. Tulenevalt Eesti Panga poolt välja öeldud tarbijahinna indeksi kasvust on selge, et jätkusuutlikuks toimetamiseks tuleb kas vähendada kulusid või suurendada tulusid. Ja kui vähendada kulusid, siis tähendab see tegevuse ümberplaneerimist.

Kuid Hortus Musicuse lõpetamine ei ole täna kindlasti vastuvõetud otsus ehk et me saame kindlalt öelda, et jah, nii see läheb. Ei, see on üks võimalik stsenaarium, kuidas saaks jätkusuutlikult edasi toimetada ja kontserte korraldada.

Kui palju on selle taga järelkasvu küsimused? Me ju teame, et Andres Mustonen, kes on seda vanamuusika ansamblit eest vedanud, selles ametis ei jätka.

Järelkasvuprobleeme muidugi võib leida, aga tegelikult Eesti Kontserdi strateegilised eesmärgid näevad ette, et me võtame suurema tähelepanu alla meie klassikalise muusika järelkasvu laiemalt, kui seda on vanamuusika žanr. Ja me oleme siin täna arendamas välja noore artisti programmi, mis eeldab ka täiendavaid vahendeid ja neid me peame omaenda rahakotist leidma. Ja et seda leida, siis ongi vajalikud ka mõned ümberkorraldused, et saaksime noortega fokuseeritult jätkata.

Kui tõesti tuleb otsus, et Hortus Musicus enam 2025. aastal kontserte ei anna, siis kui palju Eesti Kontsert sellega rahaliselt kokku hoiab?

Me oleme arvestanud, et hoiame selle sammuga kokku umbes 144 000 eurot aastas. Asjakohane on aga lisada, et Hortus Musicus juba täna Eesti Kontserdi loomingulise kollektiivina ei tegutse täiemahulise kontserttegevusega. Tavapärastest kontserttegevustest annavad nad sel aastal umbes poole ehk et see maht on orgaaniliselt vähenenud.

Ja me oleme Hortus Musicuse ansambli liikmetega pidanud juba nii mõnedki aastad plaani, et võib-olla leiame koos riigiga võimaluse, kuidas Hortus Musicus jätkaks iseseisva ansamblina, nagu seda teevad täna kõik ülejäänud ansamblid Eestis.

Et kui ta iseseisva ansamblina jätkaks, siis täitsa ära vanamuusika nišš ei kaoks?

Nišš kindlasti ei kaoks, sellepärast et vanamuusika nišis on ju väga palju tublisid toimetajaid. Ja see, kui tõesti ühel päeval näiteks Hortus Musicus ei jätka Eesti Kontserdi all resideeruva ansamblina, ei tähenda seda, et see oleks ansambel Hortus Musicuse lõpp. Kindlasti mitte!

Mis ajaks võib tulla lõplik otsus, mis Hortus Musicusest Eesti Kontserdi all saab?

Ma arvan, et 2024. aasta jooksul on kindlasti teada. Siis on selgunud järgmise viie aasta rahaline võimekus ja finantsprognoosid.

Kui lugeda veel Eesti Kontserdi finantsplaani, siis seal on ka kirjas, et "alates 2026. aastast kärbite kontserttegevust ja loobute järk-järgult regionaalselt korraldatavatest Eesti interpreetide kavadest, mis toovad saali vaid piiratud auditooriumi". Ja vähendate "eelkõige kontserttegevuse regionaalset mõõdet ning kontserttegevus koondub järjest rohkem Tallinnasse". Mida see publiku jaoks tähendab?

Publiku jaoks tähendab see vast seda, et Eesti Kontsert regionaalselt enam nii tihedat kontserdikava ei paku. Aga ma rõhutan, et see kirjapandu ja kõik need arvestused on tehtud tingimusel, et tarbijahinna indeks tõuseb, aga riigi tegevustoetus jääb samaks.

Ma arvan, et see tegelikult nii ei lähe, sest riigil ju iga-aastaselt siiski eelarve kasvab ja küllap kultuurivaldkond lähima viie aasta jooksul ka lisavahendeid saab.

Aga tänane kirjapandu on eeldusel, et tulupool ei kasva. Nii et ma tegelikult loodan, et see kõik siiski nii ei lähe ja Eesti Kontsert selle nimel töötab, et me oleksime regionaalselt ikkagi Eesti suurim ja võimsaim klassikalise muusika kontsertide korraldaja.

Aga praegu kirjapandu järgi te prognoosite piletitulu vähenemist?

Me prognoosime piletihinna tõusu. Aga kuna tarbijahinnaindeksi kasvu tõusuga kindlasti väheneb meie publikul ostujõud, siis me ühikuliselt julgeme piletiostumahu vähenemist prognoosida.

Kui palju neid otsuseid on mõjutanud investeeringud, mida te plaanite või ei plaani lähemate aastate jooksul teha?

Kindlasti on mõjutanud, sest investeeringuid vajavad eelkõige meie kontserdimajad, mida on meil ju neli ja mis iga-aastaselt amortiseeruvad umbes kiirusega 600 000 eurot aastas. Ja et kinnisvara ehk meie vaatest riigivara säilitada, tuleks kindlasti sinna samas mahus igal aastal tagasi investeerida. Sellist võimet Eesti Kontserdil endal oma teenitava tuluga täna viie aasta perspektiivis näha ei ole.

Mis tähendab, et rahakott on ju päeva lõpuks üks nii investeeringute kui ka jooksvate kulude katmiseks. Ja see tähendabki, et tuleb teha väga keerulisi otsuseid lähima viie aasta jooksul.

Kui palju riik teile praegu tegevustoetust annab?

Hetkel on see 5,4 miljonit eurot, millest suurema osa moodustavad töötasud ja ülejäänud osa läheb meie põhitegevuse katteks. Kõik ülejäänud majandamis- ja administreerimiskulud ning majade ülalhoidmised – need teenib Eesti Kontsert täna ise.

Ja kui suur võiks riigi tegevustoetus olla, et saaks jätkata nii Hortus Musicusega, aga ka regionaalse kontserttegevusega?

Kui tegevustoetus tõuseks korrelatsioonis tarbijahinna indeksi kasvuga, siis me saaks jätkata täpselt samas mahus, nagu me täna seda teeme.

Kas nende valusate otsuste tagant võib otsida ka riigieelarvestrateegia koostamise ajendeid, kus ministeeriumid peavad kärpima ja üks kärpekohti on allasutuste tegevustoetuste külmutamine?

Jah, ma arvan küll, et see on täpselt nii.

Aga ma rõhutaks, et selle pikaajalise finantsplaani tõlgendus lähtub sellest lähteülesandest, mis on asutustele antud ehk et planeerige oma viie aasta tegevus teadmisel, et rahastus jääb samaks, nagu ta täna on.

Aga kulud, nagu me kõik teame, kasvavad. Ja Eesti Pank on päris tumedad prognoosid välja öelnud. Sellest siis ka sellised natukene hirmutavad stsenaariumid. Aga ma loodan, et tegelikkus saab olema siiski optimistlikum.

Seega Hortus Musicuse lõpetamine ei ole kindlalt otsustatud, vaid see on üks variant nende mustade stsenaariumite taustal?

Just nimelt. Kõik muud kärped, optimeerimised, koondamised on Eesti Kontserdis viimase kolme aastaga juba sooritatud. Ja selle kinnituseks on see, et meie palgakuludele minevad summad on täpselt samal tasemel, mis nad olid 2018. aastal. Aga me teame kõik, et palgad on sellest ajast tõusnud umbes 43 protsenti, mis tähendab, et me juba oleme oma personali koosseisu nii palju kokku tõmmanud, et oleme tegelikult kärpinud need 43 protsenti.