Kanada on hetkel NATO eelpaigutatud lahinggrupi juhtriik Lätis, kus paiknevate sõjaväelaste arvu suurendatakse brigaadini.

"Me kavatseme enam kui kahekordistada oma kohalolu, saates täiendavalt Kanada relvajõudude 1200 liiget teenima ja kaitsma demokraatiat ning õigusriigi põhimõtteid," ütles Trudeau ajakirjanikele Adaži sõjaväebaasist.

Trudeau sõnul aitavad täiendatud jõud kindlustada ja suurendada Kanada maa-, mere- ja õhuvõimekust ning tuge erioperatsioonidele Kesk- ja Ida-Euroopas.

Ta lisas, et sõjalise kohalolu suurendamine on osa 2,6 miljardi dollari suurusest investeeringust, mille hulka kuulub ka asendamatute relvasüsteemide hange ning tugi luure- ja kübertegevustele.

"See on lihtsalt veel üks viis, kuidas Kanada suurendab oma tuge meie liitlastele ja seisab vastu Kremli agressioonile," ütles valitsusjuht.

Läti peaminister Krišjanis Karinš ütles pressikonverentsil, et riigi kaitse-eelarve kulutused jõuavad juba järgmisel aastal kolme protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Esialgu oli planeeritud kolme protsendini jõudmine aastaks 2027.

Trudeau ütles ka, et Kanada seisab vastu kobarmoona kasutamisele, mida Ühendriigid lubasid Ukrainale.

"Kanada oli üks neid riike, mis vedas kobarmoona keelustamist ning me oleme jätkuvalt äärmiselt kindlad, et neid ei tohiks eales kasutada," ütles ta.

Läti oli Trudeau viimane peatuspaik, enne kui ta saabub Vilniusesse, kus teisipäeval algab NATO liidrite kahepäevane tippkohtumine, millest eriti Kiiev ootab pikisilmi jõulisi garantiisid ja lubadust liikuda konkreetselt edasi alliansi liikmesuse poole.