Eesti ja Läti kaitsmist juhib nüüd NATO Saksa-Hollandi korpus. Leedu ja Poola jäävad NATO Kirdekorpuse hooleks, kes varem vastutas kogu piirkonna eest.

"See korpus, mis siiani vastutas, oli saavutanud oma operatsiooni juhtimisvõime piiri. Seda nägime siinsete õppuste käigus ja reageerisime. NATO reageeris ja paigutas siia veel ühe lahingkorpuse. See on Saksa-Hollandi korpus," sõnas Bundeswehr'i peainspektor kindral Carsten Breuer.

Samas seisavad Valka päikeses kuumaks köetud Kanada lahingumasinad - osa Lätis asuvast NATO lahingugrupist. Uus korpus võiks välja panna kuni 60 000 sõdurit. Praegu tal siin oma vägesid ei ole. Kas ja millal tuleb, selle otsustab allianss.

"NATO otsusega antakse kindlaks määratud üksused minu käsutusse. Tegu on valdavalt juba siin Eestis ja Lätis kohalolevate üksustega. Lisaks siis täiendus teistest Euroopa osadest siin rakendamiseks. Kriisi korral tugevdab NATO Eesti ja Läti kaitset oma vahenditega. Saate isegi aru, et operatiivtasandi nõuetest lähtuvalt ma üksikasjalikult ei selgita, mis üksuste ja materjaliga on tegu," ütles 1. Saksa-Hollandi korpuse ülem kindralleitnant Peter Mirow.

Kindral Breuer on varem öelnud, et Bundeswehr peab olema sõjaks valmis enne aastat 2029, sest analüütikute hinnangul võiks Venemaa selleks ajaks olla valmis NATO mõne liikmesriigiga täiemahulist sõda pidama.

"Erinevatest tegevussuundadest, poliitilistest arengutest, isiklikust valmisolekust - kõigist neist valdkondadest võib seda välja lugeda. Seda jälgides, nähes, kuidas suunad omavahel ristuvad, vaatan aastale 2029," lausus Breuer.

Esimene saksa brigaad, esimene alaline NATO baas Balti riikides peab Leedus võitlusvõimeline olema järgmisel aastal.