Iga päevaga vallutab Pärnu linna juhtkond aina uusi kõrgusi. Sel korral otsustas abilinnapea Irina Talviste vabaneda matkaautodest, mis said aastakümneid parkida tühjadel aladel linna ranna lähedal. Nüüd ootab sinna tulnud matkaauto omanikku suvepealinna külalislahkuse asemel 100-eurone trahv.

Talviste põhjendas keeldu sellega, et matkaautodel on vaja vett, elektrit ja tualettide tühjendamise teenuseid. Siiski kinnitas Europarki esindaja, kes lepingu alusel tegeleb nende alade parkimise korraldamisega, et kaasaegsed matkaautode mudelid ei vaja lühiajalistel peatustel neid teenuseid. Keeld ei olnud kehtestatud näiteks jaanuarist, vaid hoopis suve keskel, matkaautode omanikele alternatiive ei pakutud.

Inimesed, kes olid plaaninud suvepuhkust Pärnus ja need, kes igal aastal siia oma matkaautoga tulid, leidsid end ootamatult liiklusmärgi eest, mis viisakalt, kuid konkreetselt lubas neile 100-eurost trahvi. Mõned neist parkisid oma matkaauto rannapiirkonna tänavatele, mõned katsetasid kaubanduskeskuste parkimisvõimalusi, keegi otsustas proovida õnne sõbralikumas linnas. Igatahes kannatasid mitte ainult turistid, vaid ka Pärnu linn.

Kogu selle loo juures on lisaks tavalisele inimlikule rumalusele ka mitmeid intrigeerivaid momente.

Esiteks menetleb linna parkimise korralduse üldjuhul linnavolikogu, kuid seekord ei teavitatud linnavolikogu saadikuid isegi juba vastu võetud otsusest, kuigi viimane volikogu istung toimus vähem kui kuu aega tagasi.

Teiseks pole otsuse vastuvõtmise mehhanism sugugi läbipaistev. Abilinnapea viitab linnavalitsuse otsusele, kuid õnneks toetas omal ajal linnavolikogu minu algatust ja kohustas kõiki linnavalitsuse istungite protokolle avalikuks tegema. Protokolle avaldatakse endiselt, kuid neis pole ühtegi otsust parkimisreeglite muutmise kohta. Kui uskuda protokollide teksti, siis seda teemat ei arutanud linnavalitsus üldse.

Kolmandaks võitis Europark omal ajal riigihanke rannapiirkonna parkimise korraldamiseks. Ma ei usu, et erafirma vabatahtlikult leppis keeluga, mis jätab nad ilma lojaalsetest klientidest. Ja kui Talviste lubas seda "ebamugavust" kompenseerida, vähendades Europarki lepingulist makset, siis on see ühelt poolt riigihanke tingimuste rikkumine (tingimusi ei tohi muuta tagantjärele, kuna see oleks konkurentide suhtes ebaõiglane), teisalt aga abilinnapea volituste ületamine, sest linnavolikogu ega linnavalitsus pole vastavat otsust teinud. Eesti seaduste järgi on see juba kriminaalkuritegu.

Pärnu linn ja eriti Pärnus tegutsevad erafirmad teevad kõik endast oleneva, et meelitada turiste suvepealinna. Samal ajal vähendab abilinnapea tegevus turistide arvu. Lihtsalt sellepärast, et talle ei meeldi matkaautod. Pärnu linn Irina Talviste elutuba, kus ta saab ise otsustada, millise värviga tapeet sinna sobib. Linnaelu puudutavad otsused nii ei sünni.

Turismisektorit ootavad lähitulevikus tõsised väljakutsed, käibemaksu tõus hotellidele ei aita Pärnu turismile kaasa kindlasti. Nii raskel ajal on linnajuhtide ebakompetentsed otsused suvepealinnale väga ohtlikud. Rumaluse ja pahatahtlikkuse vahel on sageli raske vahet teha, kuid loodan, et õiguskaitseorganite abiga suudame seda piiri varem või hiljem paika panna.