Ruhnu jaoks oli neljapäeval toimunud sündmus vägagi märkimisväärne. Juba merelt hakkasid liinilaeva eskortima kaks merepäästekaatrit ja sadamas võeti saarele tulijaid vastu pasunakooriga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ruhnlased ise ütlesid, et Eesti riigi jaoks on tegemist ehk väikese sündmusega aga Ruhnu saare jaoks suure ja olulise päevaga.

"Ruhnu jaoks on see nii, et me oleme piltlikult 17. sajandist astume 20. sajandisse. See on tohutu samm edasi. Ahjuga tuli kütta, puuahjuga. See on suur edasiminek. Ja üks lambike põles ka laes, et nüüd me ei saa kuidagi võrrelda seda," ütles Ruhnu kutseline päästja Heiki Kukk.

Kaks ja pool miljonit eurot maksma läinud Ruhnu politsei ja päästemajas saavad oma ruumid nii vabatahtlikud maa- ja merepäästjad kui ka politsei. Ruhnu oli viimastest väikesaartest, mis endale uue päästemaja sai. Ja uus hoone tõstab kogu saare ja kogukonna turvalisust. Sellega nõustusid ka kohalikud elanikud.

Siseminister Lauri Läänemets märkis, et hoone avamine tähendab, et see on riigi sõnum väikesaarte elanikele, et nad on riigi jaoks olemas ja riik on nende jaoks olemas. "See maja sümboliseerib seda väga hästi. Ja see ei ole mitte ainult päästemaja või koht, kus vabatahtlik merepääste tegutseb või politsei kohapeal käib, või kaitseliit. See on tegelikult kogukonna kokkusaamise koht ja arvatavasti sellest hoonest saavad tulevikus ka väga paljud muud asjad alguse," rääkis Läänemets.

Lisaks ühele kutselisele päästjale on Ruhnus vabatahtlikke päästjaid ligi veerand saare püsielanikest.

"Siis on 11 maapäästjat ja kõik need on samas ka merepäästjad ja lisaks veel kolm merepäästjat, kes ei ole maapäästjad," selgitas Heiki Kukk.

Viimase kahe ja poole aastaga on häirekeskusesse Ruhnust tehtud kõnesid kuuel korral.