Pühapäeval taaselustati Eesti Rahva muuseumis Ruhnu pulmatraditsioonid. Esimest korda üle 70 aasta sai näha Ruhnu pruutpaari pulmarõivaid. 

Ruhnu rootslaste viiulimängu ja laulutraditsioon katkes pärast 1944. aastat peaaegu täielikult. Hiljem leitud arhiivisalvestused, kirjeldused ja kogukonna teadmised on aidanud selle pärandi Eesti Rahva muuseumis uuesti kõlama ja liikuma panna.

"See, et inimesed tunnetaksid, et see pärand on midagi sellist, mis ei ole ainult arhiveeritud, vaid see võiks olla nende igapäeva osa," ütles korraldaja Jana Stahl.

Stahli sõnul olid kontsertetendusel kohal peaaegu kõik väikesaare elanikud. Kuigi tänapäeval ei ela saarel Ruhnu juurtega ruhnlased, püüavad kohalikud neid traditsioone elus hoida. 

"Nad on näha seal, kus need samad ruhnlased peavad seda väärtuslikuks, sest see on nende kodu lugu. Ja kui nemad peavad oma kodu lugu oluliseks, siis see on alati kuskil hoitud," ütles Stahl.

Ruhnu kultuuripärandi koguja Külli Uustal märkis, et tegemist on erilise sündmusega, kuna üle poole rõivastest, mida esitletakse, on vanavara ja toodud välja kirstudest ning kappidest. "Ja neid siin näha kõik koos inimeste seljas – see on nii erakordne võimalus, et seda ei tea, kas kunagi üldse tuleb," lisas ta. 

Ruhnu kultuuri teeb eriliseks just see, et neid ei ole teised rahvad ja kultuurid palju mõjutanud. 

"Ruhnlased olid kuni selle ajani, kui nad saarelt lahkusid, väga traditsioonides kinni ja oma vanade kommetega. Ja nad lahkusidki saarelt nendes samades rahvarõivastes, mida me siin näitame," rääkis Uustal.

"See oli küllaltki kaua küsimus, et kas meie, kes elame seal tänapäeval, võime kanda neid vanu rahvariideid," tõdes Ruhnu ajaloo tundja Marika Reintamm. "Aga meil on üsna hea kontakt Ruhnu rootslaste kogukonnaga, kes nüüd elab Rootsis. Nemad on just öelnud, et seda te peategi neid kandma. See on see, kus neid tavasid ja seda pärimust ja riideid, kandmise ja tegemise viisi edasi kantakse."

Ruhnu pulm on osa ERM-i näitusest "Rannarootslased. Randunud ja juurdunud". Näitus käsitleb põhjalikult selle kultuurivähemuse ajalugu ja eripärasid ning see on avatud 28. juunini.