Ajalooliselt on Viin võõrriikide luuretegevust tolereerinud, vähemalt siis, kui luurajate sihtmärgiks pole Austria valitsus. 

"Austria oli illegaalsete Vene luureohvitseride jaoks nagu tõeline lennukikandja, mis asub kontinendi südames," ütles eelmisel aastal Financial Timesile üks Euroopa kõrge luureametnik. 

Euroopa luureagentuurid on nüüd taas Austria pärast mures. Alates 2022. aasta veebruarist on Euroopa riigid välja saatnud enam kui 400 diplomaatilise kattevarju all tegutsevat Vene luureohvitseri. Austria on saatnud välja ainult neli Venemaa luureohvitseri. 

"Viinis on endiselt üle 180 akrediteeritud Venemaa diplomaadi, vähemalt kolmandik neist kasutab luureandmete kogumiseks diplomaatilist katet. Tänu halvale järelevalvele on siin veel palju luurajaid, kes tegutsevad ebaseaduslikult," ütles üks kõrge lääne luureametnik. 

Austrias on veel ka arvukalt Hiina, Iraani, Iisraeli ja Saudi Araabia luurajaid. Nende tegutsemist jälgivad lääneriikide luureohvitserid. 

"See on nagu metsik lääs," ütles üks lääne diplomaat. 

"Viin on luuramise jaoks ideaalne paik, ja on seda alati olnud. Kui olete Venemaa luureohvitser ja soovite juhtida oma allikat, kes asub Saksamaal, siis miks peaks temaga seal kohtuma? Kutsute selle tegelase siis lihtsalt Austriasse suusapuhkusele, " ütles Austria endine sõjaväelane  Gustav Gressel. 

Venemaa diplomaatiliste esinduste hoonete katused on kaetud radarite ja erinevate luureseadmetega. Osa nendest on paigutatud viimaste kuude jooksul, vahendas Financial Times. 

"Peaaegu kõikide Venemaa diplomaatiliste hoonete katustel asuvad võimsad satelliitantennid. Isegi kultuurikeskuse peal on üks," ütles Austria ajaloolane Thomas Riegler ajalehele Financial Times. 

Spioneerimise kasv kahjustab ka Austria rahvusvahelist mainet. Viinis paikneb mitu suurt rahvusvahelist organisatsiooni. Viinis peab tihti oma koosolekuid ka naftakartell OPEC.

Austria kolm suurimat opositsioonierakonda toetasid kevadel seadusmuudatusi, et kriminaliseerida spioneerimine riigis. Muudatusi siiski veel tehtud pole. 

"Oleme sellele kuritarvitamisele pikka aega tähelepanu juhtinud. Aga karistusseadustikus pole midagi muudetud, sellel on olnud kohutavad tagajärjed," ütles opositsioonipartei Neos liige Stephanie Krisper. 

Krisper leiab, et valitsus ei võta praegu probleemi piisavalt tõsiselt. 

"Kui Venemaa luuraks Saksamaa järele, meie lähim liitlase, ja teeks seda Austria territooriumil, siis me ei saaks midagi ette võtta, sest see ei kahjustanud Austriat," ütles Krisper. 

Isegi Austria luureagentuurid tunnistavad, et probleem on olemas. "Praegune juriidiline olukord Austrias, eelkõige väga piiratud õiguslikud võimalused spionaaži vastu võitlemiseks on põhjuseks, miks meie riigis on väga palju võõrriikide luureagente," teatas Austria peamine luureagentuur DSN oma 2022. aruandes.