Paljud sakslased proovivad enne uut seadust minna üle õli- või gaasiküttele

Saksamaal rabelevad paljud inimesed, et minna enne kavandatavat kliimaseadust üle õli- või gaasiküttele, kuna seadus võib neid kütteviise piirata või lausa keelata.
Saksa valitsus plaanib kiita heaks seadust, mida on toetanud eriti keskkonnakaitsjad. Seadusesse kavandatakse punkti, mille kohaselt peab uuendatav küttesüsteem kasutama vähemalt 65 protsendi ulatuses taastuvenergiat.
See takistaks paljudel uue õli- või gaasikatelde soetamise.
Osa kavandatava kliimaseaduse üksikasjadest on veel ebaselged, kuid eluasemeomanikud on murelikud.
"Põhimõtteliselt ma toetan energia säästmist. Probleem on lihtsalt selles, et sellega ei saa ega tohi inimesi üle koormata," ütles Nordrhein-Westfaleni liidumaal Königswinteris elav 48-aastane Maike Biert.
Ta rääkis arvutustest, mis panid teda loobuma nii soojapumbast kui ka hübriidlahendusest nagu soojapumba ja gaasi ühendamine. "Selliste variantide kulud oleksid olnud 40 000 - 100 000 eurot. See oleks tähendanud meile laenu võtmist, me ei soovinud seda teha," märkis Biert.
Viimastel aastatel järsult kasvanud nõudlus soojapumpade järele on Saksamaal sel aastal langenud.
"Viimasel ajal peetud avalik arutelu on põhjustanud tarbijate seas palju ebakindlust," ütles Björn Schreinermacher Saksa Soojapumpade Liidust uudisteagentuurile AFP.
Seevastu õli- ja gaasikütte süsteemide nõudlus on tema sõnul olnud eriti tugev.
Saksamaal on energiaga seotud küsimused tekitanud sel aastakümnel niikuinii suuri pingeid. Riik otsustas loobuda tuumaenergiast juba enne Ukraina sõda, mis peatas või vähemalt jõuliselt vähendas energiaimporti Venemaalt.
Näiteks naaberriigis Prantsusmaal usutakse kindlalt tuumaenergiasse ning seal ollakse arvamusel, et Saksamaa tulistas energiaotsustega omale jalga.
Kavandatav Saksa kliimaseadus põhjustas hiljuti ägeda vaidluse riigi võimukoalitsioonis. Kriitikute sõnul mõjuvad uute süsteemide soetamise kulud eriti raskelt keskmise või väikese sissetulekuga majapidamistele.
Taastuvenergiat on kaitsenud ja nõudnud praeguses valitsuses olevad rohelised. Vastu on aga kõige ägedemalt Vabad Demokraadid (FDP).
Karmimad reeglid pidanuks jõustuma 2024. aastast. Kantsler Olaf Scholzi pakutud kompromissi kohaselt aga alates 2028. aastast.
Saksamaa on seadnud eesmärgiks saada 2045. aastaks kliimaneutraalseks.
Allikas: STT – Baltic News Service